On hommik....esmaspäevahommik...Dairi on kooli läinud ja mina tegelen toitainete õigesse kohta siirdamisega...Tahtsin öelda, et olen vist siinse olme omaks võtnud...järeldan seda sellest, et eile ei juhtunud ühtegi halba asja ja mulle päris tõsiselt ka meeldis terve...100%...kogu eilne päev...oli mõnus...ja Kätlinile suur Aitäh!!!! sest tema aitas mul päeva sisustada...kui juba tänamiseks läks siis tahaks tänada ja tervitada oma perekonda ja oma esimest klassijuhatajat, kes mind valesti kirjutama õpetas...okok...jätkem see.
Täna on plaan kooli ka ilmuda...lähen oma teisele katsele, et külastada sissejuhatust antropoloogiasse...eelmisel korral eksisin ruumiga...pärast pooletunnist loengus viibimist...hakkas tunduma kahtlane ebatavaliselt suur meessotsioloogide konsistents...siis tegin kiired kalkulatsioonid ja keemilised katsed...mingit tõmmet ei tekkinud..järelikult olin sattunud mingi reaalaine loengusse...ebaõnn...
minu intensiivne prantsuse keele kursus läheb ka lahti alles kahe nädala pärast...ma tõesti üritan selle intensiivsust aine kahes korras nädalas toimumises märgata...aga mul ei õnnestu see...
täna öösel nägin unes, et ma osalesin mingis step-aeroobika trennis siin koolis...veider oli see et rahval ei olnud midagi üll...kõik porgandikostüümides...peaks uurima...see oli raudselt miski hea ettekuulutus :) ahjaaaa Hannes oli ka kõrvalruumis ja tantsis kottispükstes moderntantsu :D ma nägin seda sest ruumil olid klaasist seinad...huumor käib mul siin öösiti ma ütlen...
STOP
lähen keeran dushiruumis kraanid lahti...hoidkem pöialt et neil täna hommikusest teeveest miskit sooja üle jäi ja ma end karastama taaskord ei pea!
Inger

Õnnitlen siis kõiki Eesti tuttuue presidendi puhul!!! :) häid uudiseid kuuleb siin Pariisis harva ja kui kuuleb siis on ka need kõik suht Eestiga seotud...asi on tegelikult minus...sest mul on tohutu igatsus peal
aga ma lubasin kribada oma esimesest nädalast miskit...täidan selle lubaduse nüüd...
nagu mul kombeks siis minuga juhtub igasuguseid asju...usually bad things...või no ütleme kui mittebad things siis ebameeldivaid igatahes...kui mul on päev kenasti paika pandud..kõik plaani järgi ajaliselt paigas siis ikkagi läheb koik kardinaalselt teisiti...ja minust üldse mitte sõltuvatel põhjustel...ja nüüd palun vabandust..aga ma luban endale ühe ropendamise...türaküll.... vabandust veelkord.....kuradi prantslased....nagu nad oskavad su tuju nulli keerata...koguaeg hilinevad ja munevad ja passivad ja kõik elu seisab..krt ma ei ole harjunud sellise tunnikiirusega asju ajama...nagu..kui me tulime siia pühapäeval (4.09.06)..siis läks tegelt kõik hästi...üks normaalne prantslane aitas meil õiged metroo peatused üles leida...ja üldse...siis oli naq vähe komplikatsioone....ainus mistake mille me tegime oli see kui me lennujaamas.. mingile töötajate bussile ronisime....siis miskipärast kõik naersid meie üle...no ja nats raske oli mingit metrood üldse leida....aga no pikkade telefonikõnede järel suutis see Karim (meid esimesel ööl majutanud poolprants) meile siiski selgeks teha...et kuidas peab edasi liikuma...miks me ei küsinud inimestelt enda ümber et kuhu minna mida teha....sest kõik kohad olid kuramuse turiste täis...sama peata kanad kui meiegi..ja need paar kohaliku kelle leidsime...ei saanud inglise keelest absoluutselt aru...ok..öö karimi juures oli mitte eriti kosutav..sest korter asub mingi eriti võimsa magistraali ääres...mina igatahes ei maganud...vaikeses tartus või veel vaiksemas sindis...ei kujuta selliste detsibellidega müra olemasolu üldse ette....esmaspäeval....kui pidime hommikul vara kooli minema...võtsime oma kola kaasa....21kg..terve päev..üheksa tundi endaga kaasas vedada..ei võrdunud päris happy happy joyjoy`ga..ma olen siiamaani invaliiid...kõik kohad tuikavad ja valutavad...oleks siis et me jalutasime oma kraamiga ringi....ooooei...meil oli ju kiire...kõigepealt kooli hiljaks.,,sest mingi metroo vajalik peatus oli broken alias katki...no davai...aga tõepoolest ei oleks pidanud kiirustama...coz need ürituse läbiviijad...inimesed kes pidid aitama meil keeletesti läbi viia ja meid üliõpilasteks registreerima...hilinesid umbes 45 mintsa....oi kuidas ma vandusin...ütleme et ma ei salli hilinemist..ma vihkan aeglaseid inimesi....ilmselt sellepärast ma ka räägin nii kiiresti..nokurat ma ei tea...igatahes...seal oli nagu mingi 300 inimest...ja te ei kujuta ette milline kaos seal valitses...kõigil oli nii kopp ees...kõik kirusid....kell 8.30 pidime seal olema...aga meie saime ennast üliõpilaseks registreerida ja selle tudengikaardi teha alles mingi kell 13.00....kusagil 40 minutit pidime 4jale erinevale inimesele seletama...pool prantsuse pool inglise keeles...et me ei peaks seda testi tegema...sest me ei oska üldse keelt...lõpuks said aru et jahh....paneme need kaks ikka algajate gruppi....täitsa lõpp...vahepeal..kui kell oli mingi 11...ehk siis me olime juba mitu head tundi lihtsalt seisnud ja oodanud..mõtlesime. et ohhh viiks oma pagasid ühikasse....krt jälle need trepid ja need rasked kohvrid ja metrood....saabume meie siis ühikasse....ma rampväsinud....sellest tassimisest ja kiirustamisest...higine...siukene vastik käkk....siis laome oma dokumendid ühikaonule...ja ta ütleb et...,,kuule sorry....teil on vaja veel ühte dokumenti...mille te saate kusagilt teisest linna otsast mingist büroost,,,,mõtlesin....omaette..mine persse onu...küsisime kas me võime oma kohvrid sinna jätta...sest me tõesti ei jaksa enam...ta ütles süüdimatult EI...mis seals ikka...pariis on nagu nii suur...mai tea...igatahes..jõudsime siis kunagi sinna kuradi kohta,,,,terve see maja oli täis üliõpilasi kes istusid põrandal..olid väga vääääga tüdinenud nägudega..oli näha et nad istuvad seal järjekordades juba tunde....:S masendav pilt oli...no leidsime mingi õige kontori...kus oli jälle palju tudengeid...tädi ütles et ok...Lilles istu sinna...ja umbes poole tunni pärast saad selle dokumendi mida sul vaja....no see aeg tuli kolmega korrutada,..sest aega läks 1h ja 30 mintsa....no saime siis uue tädi jutule...kes tegi imestunud näo....ja ütles...et oi te olete pariisi seitsmendast ülikoolist..aga see ülikool ei ole meile oma üliõpilaste nimekirja saatnud...mõtlesin et hakkan nutma...issand kui toreee nii tore nii toree...ma mingi värisesin vihast juba....sitt lugu....ütles tädi....prantsuse keeles..ok tegelt ma ei tea mida ta ütles...helistas meie ülikooli aga keegi ei viitsinud vastata....no siis ta ütles et sorry aga te peate tagasi ülikooli minema ja talle selle nimekirja tooma kus on meie nimed....mul oli vaja kellegi nägu sisse lüüa sel hetkel...aga kuna sobivat kandidaati ei olnud...siis mis seal ikka....ok see oli humaanseks olemisega kursis olev tädi sest ta lubas meie kohvritel sinna jääda....davai tagasi kooli...seal oli täpselt sama palju üliõpilasi....raske seis ühesõnaga....aga ok...me sniikisime alias hiilisime kusagilt tagauksest sisse...mis oli ilmselgelt kriminaalne tegu....no leidsime mingi asjapulk japsi....kes meid siis INGLISE keeles aitama kukkus....kõigepealt...andis mingi tädi numbri kelle käes pidi olema see nimekiri....meie nimedega..aganagu ikka see tädi ei vastanud telefonile...davai siis...lõpuks andis ta selle tädi koduse aadressi või mille iganes....ja siis äkki avastas et meil on dairiga keeletest ka veel tegemata....ja üldse üliõpilaseks registreerimata....issand jumal....mu asjad on kusagil pärapõrgus..mis pannakse tunni aja pärast kinni...kui me sinna poole neljaks tagasi ei saa....siis meil ei ole ei asju ega öömaja....fakk..jälle oli suluseis... me pidime hakkama mingit õppejõudu otsima, kes vaataks meie prantsuse keele hetkeseisu üle ja kinnitaks oma allkirjaga et tegemst ei ole wannabe algajatega vaid tõsiste debütantidega, kes peavad hakkama õppima kuidas öelda minu nimi on prantsuse keeles...otsima mingit õppejõudu...no pärast meeletut ajakulu saime sellise inimese, kusjuures katsu sa leida õiget inimest koolist, mille mõõtmed..või no pindala on neli korda Tartu raekojaplats...hulljulge tükk....finally saime ka oma koledate metroos tehtud fotodega üliõpilaskaardid kätte...no ja siis oli meil mingi 30 mintsa aega et oma kohvriteni jõuda...aa vahepeal kui meie dairiga seda keeletestiasja ajasime siis käis Karim selle tädi juures seda nimekirja küsimas..absurd..me pidime ülikooli poolt tegemata tööd tegema....seis oli nutune...helitasime, ja muudkui eksisime..sest me pidime nüüd ise jõudma sinna õigesse kohta või siis vähemalt karimi juurde....aga võta näpust ei jõudnud....kell oli neli juba kui karim meid kusagilt suvalise tänava nurga pealt leidis...no davai lähme ikkagi igaks juhuks sinna büroosse..äkki nad on veel lahti...no olid...ja järjekord oli ka endiselt sama...mul oli nii ükskõik...ma lihtsalt läksin ja marssisin sisse...kõik tegid mingeid hääli ja nägusid..et me sedasi trügisime...aga PARDON minu asjad olid seal....ok andsime selle nimekirja üle...ja siis ütleb tädi...et kuulge sorry aga teie ühikast on administraator 10 mintsa tagasi ära läinud....jälle tekkis mul vajadus midagi segi peksta...sa teed kõik selleks et midagi saada..näed ääretut vaeva kusagil sinu jaoks täiesti võõras kohas..saad isegi hakkama..ja seda kroonib ebaõnn
:(..ok....Karim oli nõus meid veel üks öö majutama....aga ikkagi....jälle nende kohvritega teise linna otsa....täitsa pepu ikka...järgmisel hommikul jätkus stseen ühikas, kus keegi ei rääkinud jälle inglise keelt...läks üks laadamoodi kemplemine lahti...olime seal adminni juures ka ikka paar tundi vist..lõpuks viskas neil ka üle ja nad kutsusid kõrvaltoast inimese kes rääkis meiega inglise keelt..issand jumal..sellest oleks võinud alustada ju...saime siis ühika võtmed....see oli lihtsalt hullumaja...aaa oma tuppa jõues :D naer...mida me näeme..keegi teeb meie toas meile tervitustoitu vist...pliidil keesid mingid imelikud kurgid :D...ja dairi voodis oli justkui keegi maganud..päris hea...viskasime selle lehkava toidupoolise prügikasti..hiljem tuli solvunud omanik seda otsima..kuid mis teha..andsime talle lepituseks Kalevi shokolaadi...
Ühikas on iseenesest OK...olen kuulnud et üks pariisi parimaid...kuigi jah..ma olen veendunud et see jääb minu esimeses ja viimaseks ühika kogemuseks...ei ole vaja selliseid lapsepõlvetraumasid rohkem...kööginurk on olemas..kahekesti oleme toas...dush ja WC on koridoripeale...
lõpetan tänaseks...äkki läheks kusagile Cafesse istuma...
Parimat sõbrad!
Inku

On 19.09.06 hommikupoolik ja ma maitsen oma (kuri)teo esimesi päris küpseid vilju...kurjad on mu teod ainult minu enda suhtes...saabun sujuvalt oma esimesse prantsusekeelsesse sotsioloogia loengusse. Ruumi sisenedes tunnen vererõhu sujuvat tõusmist, sest mind ärritab väheke selle loengusaali suurus....suuruselt oli see väike :)....nagu..tundsin õhus seminarihõngu...ma ütlen mu nina on mu parim sõber... edasi hakkasid asjad juhtuma...nõrganärvilistel soovitan teksti mitte piiluda või teha seda neljadat õllet alla libistades.
Aine nimi on Rapports sociaux de sexe...Tädi räägib midagi tahvli ees ja ma lihtsalt ei saa muffigi aru. Konspekteerin siin eesti keeles mingit suva teksti, ei ole siin vaja hiilata ja kirjaoskamatusega ka veel silma paista. Oooo 2 sõna ilmus tahvlile > universaux >particularites No ma võin spekuleerida et esimene tähendab võibolla universaalsust ja teine partikulaarsust :) on eesti keeles üldse selline sõna olemas? no kui on siis hetkel selle sünonüümid ei meenu.
Täna kui ma selle loengu ruumi otsisin, küsisin (enda meelest) prantsuse keeles ühelt tädilt, et kus selline ruum võiks asuda ja see tädi täiega mölises vastu. ütles et kurat laske mul tööd teha ja otsige see ruum ise üles või küsige kellegi teise käest ja jätkas oma intensiivset msni chatti. Dope :S issand milline külalislahkus. Masendav.
WOWW Vahepeal on tahvlile uus sõna tekkinud genre <<< vist inimsugu tähistav..või kes teab...kas ta isegi teab mida ta sinna kirjutanud on...Hull jutt kaasneb selle sõnaga...goosh see tädi täiega pudistab..inimesed ta räägib umbes sama kiiresti kui mina eesti keeles. No ei saa aru noh. Kle see tädi küsib ka liiga palju. Mis ma tegema pean? Davai ma noogutan. A-seksuaalid ja BI-seksuaalid. Midagi olulist öeldi, sest kõik hakkasid täiega kirjutama. Tõsiselt tahaks ära minna juba aga siit ei saa ju. Krt mida ma teen siin??? ma peaks praegu Toodingu SPSSi tegema, mitte siin tühja kargama. Mingi poolakas istub mu kõrval ja tal on mure (minu mõistes)...ta räägib prants. keelt paremini kui inglise keelt. mõtlen et millest küll selline normaalist nihkega areng? aga ok las jääb. Ta ütles mulle midagi ennist aga mina ei mmõistnud seda keelt ja ütlesin: "Poiss ära jama, ühed eestlased kõik!" kuigi ta on vist väliste tunnuste põhjal arvamust avaldades siiski naine...
Kuulge rahvas milline normaalne inimene loeb 3h loengut? Eestis ei suuda meist keegi üle 1,5h ühes kohas istuda...Jälle ta esitab mingi küsimuse - Issand ta vaatab mulle otsa :S Hirmuhigi voolab ojadena. Hjuuu ta vist siiski arutleb seal omaette...Võtan vastu otsuse, rohkem pead mitte üles tõsta, ei mingit silmsidet selle õppejõuga. Issver mul on veel jäänud 2h ja 10 mintsa pead all hoida. Kaelamurdev tegevus tuleb mainida. Hehh tädil on parasiitväljend, umbes iga kahe lause järel ütleb ta ca va? stiilis kas kõik on selge? ok?
Vahepeal räägin teile Dairi läbielamistest laheda kohaliku mobiilifirmaga. Ta nimelt sõlmis ühe mobiilifirmas lepingu, millega sai endale fäänsi telefoni. Kala aga selles, et kuigi tal see leping ja värk juba 2 nädalat peaaegu, et saa ta endiselt eestisse helistada, kuigi talle mainiti et saab seda teha juba järgmisel päeval. No ta on seal kohapeal juba 4 korda käinud, kusjuures iga kord on need telefonionud ja tädid palunud tal tuua oma elukohatõendi ja kommunaaliarved ja passikoopia ja mida iganes veel..ikka uuesti ja uuesti. Ja eile kui Dairi sinna juba meeleheitlikult 4ndat korda läks öeldi talle, et kas teile siis ei öeldud et te saate välismaale helistada alles kolme kuu pärast. Tere hommikust! Daaaaaaah päris hull case ikka. Ja jälle nad palusid tal kusagile faksida ja avalduse kirjutada ning tuua uuesti elukohatõend ja passikoopia. Täiesti arulage mis siin toimub. et kas neil on mingi iga päev koristuspäev ja nad lihtsalt viskavad minema kõigi päeva jooksul kliendiks hakanud inimeste andmed või?...Kuul pähe tegelt ka. Elusees ei lähe siin endale mingit odavat kohalikku lepingut sõlmima. Kusjuures ta ei saa enne aastat, ehk ühe aasta möödumist nende kliendiks olemist lõpetada. Õigemini saab kui 300 euri maksab. ei võimas on see prantsusmaa, midagi pole öelda.
Vaatan vahepeal kella...apppikene möödunud on ainult 20 minutit...kell on 11.08. Krdi Kumm-loeng ma ütlen. Ma peaks hoopis kehalist võtma hakkama - sellised verbaalsed alad on ülejõukäivad.. Aga siin on ju jälle dokumente vaja ajada ja arstlikku ülevaadet teostada, et üldse kekasse pääseda...mine tea äkki annad veel kooliterritooriumil otsad..ntx infarkt or smth...
Siiin pariisis on veel muidu igast hämmelduma panevaid asju. Sa tahad endale ntx 25.ndal septembril kuupiletit osta, et sõita metroo ja bussiga. aga siis avastad järsku, et 30.sept ei lasta sind metroosse ja bussijuht sõimab näo täis. Mis toimub? Point selles, et siin on kuupiletil terve kuu kestev väärtus ainult juhul, kui soetad selle hunniku euride eest täpselt kuu esimesel päeval.Sama laks on ka nädalapiletiga. Ja päevapiletit siin üldse ei eksisteeri...Absurdilaks. Kas nad ise aru ei saa kui idud nad oma süsteemidega on? Mõtlesin et huvitav kas see nende nö aastane ühistraspordi pilet on ka ainult jaanuarist mõttekas soetada vää?...Haige linn...see on ju inimeste teha, kas nad siis ei taju selle kõige napaklikkust? Ühel esmaspäeval oli mul jälle piletit vaja, et kooli jõuda. Lähimas metroopeatuses oli kassa loomulikult suletud ja bussijuhilt sai pileteid ainult müntide eest, paberraha nähes ta ärritus ilmselgelt.
Leinaseisak palun! Sest mu tagumik suri just ära! Ma ei tunne enam seda kehaosa, mille otsas ma juba tunde stunud olen :(
Õps imeb seal ees oma väikest naksitralli-kõrrejoogi-pakki ja on näha, et ta naudib meie okupeeritust. Tal on veel 1,5h aega, ma hakkan varsti suurest piinast nutma.
Okou, kõik hakkasid lambist paberit rebima...hull tehnika käib ..nagu lasteaias...mis toimub? Segaduses - nüüd kõik kirjutavad. Üsna arusaadavalt mainib õppejõud ära kirjatükkide anonüümsuse ..awww kas peaks talle midagi joonistama? Miks ma küll pean ennast selliste "loengutega" karistama? ma vist ei salli ennast absull.
Nad endiselt kirjutavad-äkki mingit esseed? Seis on nutune. Õppejõud küsib kummalise küsimuse - kas me oleme heteroseksuaalid? mismõttes? selline küsimus? jääb mulje nagu otsiks õppejõud endale õhtuks sobivat deiti. Kõik kirjutavad oma soolisest orientatsioonist nii pühendunult. kannata ära inks, sul on veel 1h ja 7 mintsa jäänud.
Kõtu ka koriseb juba tahaks mäluda midagi. Jälle küsimus - kes on naine? milline on meie naisideaal? milline meesideaal? Kle olks rahvas pakime asjad kokku nüüd ilusasti, ma ei viitsi enam. Appiiii ta taab et kõik midagi ütleksid = hullumeelsus. Lappan närviliselt sõnaraamatut. Miks miks miks ma siin olen? Inks rahune sa näed und. näpistan ennast - ei näe :S OMG
Õudne on, mingi tohutu diskussioon läheb lahti. Kujutage ette mis tunne mul on siin praegu! Ma ole nagu äsja pannile pekstud muna, kusjuures mitte noaga lõhutud koorega, vaid vastu panniäärt pekstud koorega. Seal on oluline erinevus. Tahan siit ära ja ruttu! Kardan et minu viimnepäev on saabunud, ta liigub vaikselt minu suunas...tüdrukud vastavad...jessas...Mis ma teen? Närv on jummalast viimase piiri peal. Vaatan paaniliselt kella ja siis sõnaraamatut ja siis kirjutan siia justkui asjalikku teksti.
EMME!!! Kõik naeravad jälle midagi, ma ei julge isegi seda teha. 30 min veel. Nüüd nad hääletavad millegi poolt ja vastu...ok tõstame näiteks siin käe. näed siis..voilaaa ja olengi millegi poolt....dope..:S...
Ja jälle ta küsib neid küsimusi. Süda on paha...
tund saab läbi...kell on 5 mintsa õigest ajast üle...ma oleks nagu põldu adraga kündnud. Higimullid otsaees, käed värisevad, jalad ei kanna, pilt hakkab näljast eest kustuma, keel on kurgulakke kinni kleepunud. see on läbi....võid rahus heitgaasist ja asbestist õhku hingata! Aamen

Bloggerdamise idee küpses peas tegelikult juba siis kui veel Eestis olin....olles juba siia jõudud sain bloggerdamise hädavajalikkusest kohe aru...see lihtsalt lajatas...siin "väikeses" moemekas olles on sul valida kas hakkad kohe 2 pakki päevas suitsetama või bloggerdad kogu oma pinge sellele lehele....lihtsalt kirud ennast tühjaks...et pärast oleks vähem lihaspinget ja ajuturset ja muud halli karva minu hetkel veel nooremapoolses peas....
...kõigepealt vabandan, et kohe alguses ajaveebi pidamisega tegelema ei hakanud...kuid katsun ennast parandada...nii on lihtsam...sest mul läheks natukene liiga palju aega kui inimestele eraldi samadele küsimustele vastama hakata...
Et mis siis toimub?....täiesti uskumatu millesse ma ennast seganud olen...mul ei ole veel ühtegi sonimisevaba ööd olnud...ja puhtsüdamlikult tunnistan üles, et sonin ma eriti...nagu eriti pingelistel aegadel....siis kui ikka on öösiti temaatikat mida arendada....see esimene õudustenädal pariisis ei unune vist kunagi...lihtsalt Kallid eestimaalased....palun võtke minu järgnevaid sõnu väga tõsiselt...Eesti ON eriti kõrgel arengujärgul olev riik
....Eestis on kõik kõige suurepärasemas korras....Eestis on haritud inimeste osakaal tunduvalt suurem kui siin Pariisis...Asjaajamine Eestis on 101% lihtsam, kiirem, efektiivsem, rahuldustpakkuvama tulemusega kui siin Pariisis....Eestis on lihtsalt parem....
Oma esimestest ebameeldivatest kogemustest Pariisis teen postituse mõnel järgmistest päevadest...hetkel lennutan tänase päeva "kilde"...
esiteks....minu igapäevane argipäeva hommik näeb ette ühest ehitusjärgus olevast objektist möödumist....nagu ka tegelikult EVs on siingi objektidele palgatud mingid kiimas umbkeelsed segase-nahatooniga (vist) meessoost isendid, kes justkui neverever ei oleks kahe jala ja kahe käega naist näinud...igatahes oma häälitsustega üritavad nad igal hommikul oma "valmisolekust" milleks iganes...märku anda...mulle mõjub see rituaal igatahes tujualandavalt..ja ma lähen kooli suht oooowhatafuckingmorning tundega...koolis on juba terve nädal otse väravate ees varitsenud üks nuhtlusest neegripoiss...ärge saage valesti aru...ma ei ole rassist....neeger=OK....aga too on tülikas....suhtlemisvaeguses teine vist...ükspäev olin kohustatud tast ka pilti tegema...tema tungival nõudmisel võttis kaaskannataja Dairi noormehe
moblafotole...kui kunagi arvutisse saab selle...siis võin demonstreerida...
tänase päevaga sai läbi minu "kuu aega kestev prantsuse keele õpe algajatele" ....õpe kestis varasema väljareklaamitud kuu asemel 8 päeva...ainus algaja grupis olin mina...ja prantsuse keele oma oli see täpselt nii palju kui 100%, keegi vaevunud sulle keele alg- või põhitõdesid või midagi sellist mingis muus keeles selgeks tegema...õppejõud nimelt keeldus inglise keele eksisteerimist tunnistamas....nagu ka paljud teised prantslased..ma mõistan et siin on vist mingis mõttes a la eesti-vene case....olgem ausad kellele meist meeldis koolis...vene keelt õppida...miks ma ei näe eufoorilist rõõmuhüüdu ja kätemerd?...no mulle ka mitte...aga teate mis on imelik....ma ajan prantsuse keelt vene keelega segamini...oi oi kui palju kordi olen küsinud kak tebja savut selle asemel et comment vous appelez-vous öelda....või no ikka tuleb mingi otšen plohoi või ne mošet bõt vahele....ma ei saa aru...kodus olles ei rääkinud ma enda meelest sõnagi vene keelt...siin lausa mõtlen aegajalt selles keeles...:S kas ma venelasestun?....eks näis mis saab...vähemalt siin ei saa selle keele rääkimise eest peksa...samas kui Eestis võib saada küll...aga noh siin on omad võlud kui kuritarvitada mõne õrnahingelise patriootilise prantslase juuresolekul inglise keelt...või noh seda keelt suu kaudu liiiga ohtralt väljastada....no krt...miinimum karistus on räme sõim prantsuse keeles....hoop makku on kirss tordil....
ma olen kogenud seda sõimuosa....see juhtus siis kui ma juba esimesel nädalal oma rahakoti lasin ära varastada...kooli kantselei moodi asjas...kuhu ma viimases hädas märjaks nutetud silmadega ja kassiahastusega pöördusin...seal oli mingi isehakanud turvamees...või KORISTAJAONU....kes minu prantsuse keelse..kordan...PRANTSUSE keelse küsimuse peale..parlez vous anglais? mind läbi sõimas....ma sain aru küll mida ta mulle ütles...aga see ei sobi mu siivsale bloggilehele üles riputada....et las jääb...
ahjaaaa täna siis koolis, kus oli viimane kaheksas päev...mis te arvate kas ma räägin juba soravalt keelt?? " jaaaaaaa" sõbrad "jaaaa".....igatahes me pidime mingi testi või asja tegema...et arengut määratleda...no ma ei jõudnudki sellele...sest pool tundi pärast tunni algust....tuli mul lahkuda sest tuli välja, et mingis teises linna otsas on kohe algamas sotsioloogia tudengite infohetk....tormasin minema....ei teagi kas see oli tark tegu...võimalik et nüüd ma ei saagi enam prantsuse keelt võtta...siin need asjad juba kävad kord nii...üks töö tegemata...vale ajastus vmt...ja sa oled mängust väljas...no panime kolleegide sotsioloogidega seda miitingut otsima...nagu ikka...valed tänavad...liikumine vales suunas...ja OMG seda juba viimane 20 mintsa....jalad selga ja tuldud teed tagasi kappama...no ma ei tea...leidsime üles selle koha...mingi tavaline case tädi kusagil hoopis teises ruumis kui meile saadetud e-mail meile öelnud oli....no asi oli tähtis, sest see onu nimega tädi (France...no on ju onunimi)...rääkis kuidas me üldse ainetele ennast regama peame hakkama...aga kurat võtaks...ta rääkis jälle ainult seda keelt...minu ÕNN et üks italienne viitsis sünkrooni tõlkida..sain poindile pihta ja siis tuleb välja eton taaskord mingu dokument...mida on sellele tädile vaja..te ei kujuta lihtsalt ette milliseks tõmbuvad ja muutuvad siin välisüliõpilased ja tegelt ka kohalikud, kui nad kuulevad dokumendi või paberi mõistet...see on vaatamist vääriv pilt...mind oleks tulnud pildistada....silmad koobastest äärepealt väljumas, jume veits liiga sinine isegi põhjamaalase kohta ja isegi juuksed värisemas...jube jube...sest see dokument mida tal vaja oli...jäi minust TARTUSSE...dekanaat vajas seda enda sõnul...oi blaaa..neil on ju siin kombeks sind neile vajalikele dokumentidele alati järgi saata...et kle ole pai tüdruk ja mine too ära...ma ootan...fkfkfk.. sest see on tavaline et sa sõidad siin 1h ühte asutusse...istud selle leitsakuga (32kraadi puhast kuuma) ummikutes..jõuad kohale ja sind saadetakse teise asutusse mingi allkirja järele, mispeale pead esimesse kohta tagasi pöörduma, kust sind omakorda veel üllaülla edasi saadetakse...ok ma ei tea ühesõnaga mis saab..aga see on tulevikumuusika..näis...
AAAA täna juhtus veel selline seik...bussi sisenedes tuleb bussijuhile näidata seda piletit, kuhu on su pilt kleebitud...anyway sobrasin seal kotis buss oli ees...kiire oli...tundus mõõtmetelt sobiv ese olevat...ma võtsin välja ja näitasin südamerahuga bussijuhile kondoomipakki :D....NAER...mai või...miks..no miks ma pean selliseid asju üle elama...piinlik puna põskedel käsi kiirelt kotti tagasi.....
siis ühika lähedal asuvas toidupoes...üritan siis kaardiakset sooritada...mingi wannabe-sexy-guy letitaga mõnusalt nõjatudes..arendab seal mingit flirdilaadset tegevust eelmise kliendiga...ma muutun juba tasapisi närviliseks...kle mees mul ei ole siin tervet päeva aega su paaritumisrituaale jälgida...davai võtab siis minu ette...kerge ebaseksikas poolt nägu katva kulmu alt tulev silmapilgutus...ja kolmest hambast koosnev naeratus...ja siis ta teatab mulle et Madam (nagu vanamutile :S) teie kaardil ei ole raha või et misasi see on..hõõrub näppe ja räuskab üsna valju häälega..monnei monnei...
....nagu dope...küsin eesti keeles kaua sa päss siin juba töötad, vaata mees seda maksevahendit kasutatakse mujal arenenud maades edasi....panen kaardi demonstratiivselt pisikesse aparaati tüübi ees ja klikkan oma koodi sisse...Voilaaaa!....oi tal oli häbi.....ma usun et poeomaniku juuresolekul oleksin endale kindlasti esimese tööpakkumise saanud...
hetkel söön maitsetuid maasikaid ja kulgen õhtusse...varsti saabuvad kaaskannatajad Dairi ja Kätlin, koos kellega vanaema kaasapandud kompressiviina lammutama hakkame :D....võimalik et tuleb tore õhtu...hehhhh...okok...tegelikkus on aga selline, et ainus asi, millest mul tõeliselt kahju on, et teie mu sõbrad ilma jääte..on Pariisi kuramuselahe :) ööelu....meil on siin iga õhtu nagu teie kolmapäevane CT laks....nauditav!....nii et olete oodatud...minu ühikauks on teile alati avatud...;)
adios amigos!
Teie Inger