Kuulsin, et teil Eestis on munadega halvad lood...et Tallegg ei viitsi enam jaanuarist alates mune pesta jne...no krt ma ütlen...mul ikka „veab”.. mina, kes ma olen pestud munade fanaatiline fänn, pean nüüd koju naastes mingeid räpaseid mune endale poest koju tarima..
Ja ma olen endale uue hobi ka tekitanud...kas millegi kogumist, a la kollektsionääriks olemist saab hobina võtta? Ennemuiste justnagu sai..mõtlen just, et ega jälle mingeid eurodirektiive järgides pole millegi kogumist hobide nimekirjast eemaldatud...taon pariisi 7 eurose pastakaga vastu oimu ja üritan meelde tuletada...anyways..minu „mustapesu” kasti vaadates võib täiesti õigustatult tekkida kahtlus, et inger kogub musti riideid...mul on siin suur valik suitsuhaisuseid pluusesid, ühikakoridorist soki talla külge saadud plekkidega neidsamuseid, pükse, millel olevad huvitavad kujundid pärinevad metroos millegi ebamäärase sisse istumisest...jmt...ühika pesumasinad on lagunenud...tundub, et pariisi igasugused kodumasinate remonimehed on võtnud kollektiivse puhkuse ja sõitnud kõik karjakesti Dubaisse puhkama...pesumasinate tarvis seinal olev žetooniaparaat sööb ilma igasuguse häbitundeta su euromündid lihtsalt ära...ja seal sa seisad..keset koridori..käes 20kg musta pesu, puruvaene, sest mingi masin röövis sind just...ja vaatad vesiste silmadega teistele sama probleemi ees seisvatele isenditele ahastunud pilgul otsa..
Mõtlen, et ok..homne hommik on tänasest hommikust targem..koperdan oma tuppa tagasi..järgnevalt tahan endale mõnusa mango näol üllatust teha...sean oma kaks pikka koiba sinna traumaatilisi mälestusi esilekutsuvasse „sussipoodi”...ja avastan ukselt sildi, et täna oleme suletud...nagu mismõttes?...muutun kurvemaks..ahh pole hullu..siin lähedal on üks pood, mis on isegi pühapäeval avatud..on öösiti avatud..ja koguaeg avatud..sest seda peavad mingid toredad euronäljas inimesed...aga oh seda õnne ja õnnetust...see pood on ka täna..just täna kinni..misasja? mingi eriti läbinähtav kokkumäng, teeme ingerile ära?
No mis seal ikka siis...üks päev rosinasöömist tuleb figuurile ainult kasuks..mõtlen veel, et lähen ja ostan enda pariisi numbrile veits kõneaega..lähen kohta, kus seda teha saab..müüja on kõnevõimetu ja näitab ainult sõrmekesega sildile, et siin ei saa kaardiga maksta...ok ma tean et selle AS`i kõrval asub sularahaautomaat..kulgen sinna ja arvake ära, kas see automaat oli katki või jaaaa????..kas siin keegi üldse kunagi tööd teeb? Midagi üldse kunagi töötab, kui sul seda vaja on? Arrrghhhhhhhhhhh :S katsugu veel keegi öelda, et ma näen lihtsalt kõike liiga mustades toonides..

Nädalavahetusel juhtus minuga veel üks häda ja viletsus, minust sai sushisõltlane...miks viletsus? Sest ei Tartust ega Pärnust (kus ma edaspidi tihedamalt viibima hakkan) leia ma ilmselt kohta, kus keegi kvaliteetseid ja maitsvaid sushisid serveeriks...näen oma vaimusilmas lahendusena Jaapanisse kolimist...mis asi on üldse vaimusilm? Vanasti oli mul miski kiiks küljes ja ma kujutasin ette ja nö nägin oma vaimusilmas koguaeg, kuidas midagi minuga kokku põrkab või mind lööb...ja siis ma aegajalt vehkisin kätega...licalt lambist..käin korra koolis ära!
Nii käisin koolis ära...ja mis muga teel koju juhtus....õige! ma kogesin väljendi „näksi muru” sügavamat tähendust....kuigi muru on Pariisis ainult metafoor, muru asemel oli mul erilise konsistentsiga asfalt...mille peal terve päev sadanud vihmast ligane ollus, mis tekib neist tükkidest...teate küll...neist tükkidest, mis puude külge tekivad kevadel...ja suvel on ka need tükid puude küljes...aga sügisel need osised langevad...vedelevad maas nagu „langenud naised”...Pariisis me nimetame neid feuille`deks...uhhhhh..leaf noh...en english...no vaatame siis sõnaraamatust..LEHT...täpselt..just just...seda sõna ma hammaste ülemisest reast välja heita üritasingi...no ma hoomasin eemalt bussi lähenemas...pime oli ( nänänänänää mul ka veab vahest eksole)..et bussile jõuda tuli kolmemeetriste hüpetega ju bussijaama liduda...aga Mr. Tasakaal jättis mu maha...leidis endale teise..ja hülgas mu...sel samal hetkel olin sunnitud Mr.Tasakaalule tunnistama, et ei suuda ilma temata...selle illustreerimiseks pidin muidugi sopalompi lendama...sama kiirelt, kui sinna lennatud sai..sain ka üles ja, et siis õpiks oma vigadest või midagi,,aga ei...uuesti midagi tõstada vaja...libedaga ei saa ju gaas põhjas kohapealt minema..ratas hakkab all lihtsalt ringi käima..mu vend ütles küll seda mulle kord...a ühest kõrvast sisse, teisest välja eksole..no ja nii ma siis „näksisin teist korda muru”...nagu läbimärg, vihmavari MOODSALT tagurpidi (suurest tuulest, mitte et raskekaalu maailmameister inger sellele kaks korda peale oleks lennanud) käes...jalutasin bussikasse...mai saa aru miks keegi kusagil ei naernud...ma oleks küll hambad laiali kükakil asendis, sügavaid suusatamise liigutusi teinud juba ammu..a mis seal ikka...ju mu „kiiruga tehtud naljad” ei lähe siis prantslastele peale...
Ahjaaaa selle sushi juurde naastes, et selles Jaapani restoranis, kus me Kätliniga käisime..tervitati mind kultuurile eripärasel moel...menüüga vastu pead ja kui õige aeg käes, siis Jaapani mõistes kirjaoskamatule ( inimene, kes ikka veel, kuigi juba 21 aastane, pulkadega süüa ei oska) ingerile kahvliga otse pihku...veits ehmatas...kui keegi nagu midagi ei ütle ka..mitte midagi...ei palun või vabandust või äkki tuleb teil kahvliga paremini välja või midagi...noh igatahes...lõhega sushi oli hea!
Ühes omapärases ööklubis sai ka käidud..klubi ise pidavat muidu normaalne pleiss olema...a no peo valikuga pandi küll veits kurvist mööda ma ütlen...alguses ei osanud nagu ohtu märgata..muss oli meeldivalt bassine..muidugi heli valjusus ületas raudselt igasugused tervislikkuse piirid...et kõrvad olid lukkus, midagi pole parata...ja vahepeal tuli lõualuuga igast harjutusi teha, et vähem ebamugav oleks...aga kusagil ca kell 4 lasi keegi lavalaudadele mingi transvestiidi...mai teagi täpselt, mida neist „usulahu” kummardajatest arvata..ma veist pelgan..igast äärmuslikud kaldumised emmale kummale poolele ei ole kunagi päris see olnud, mida mina inimestes hinnanud olen...ja mida õudust see Pierre või Jaques (ema pandud nime järgi muidugi, ise oli ta selle raudselt juba ammu Esmeraldaks või Kelly`ks ümber nimetanud) laulma hakkas...igatahes see musitseerimist meenutav tegevus laval ajas klubis olnud rahvast suurema enamuse nii pöördesse, et juhtuma hakkasid..minu silmale vastuvõetamatud asjad..Ma olin sattunud nagu mingile seksodroomile..andke andeks minu konservatiivsus ( kusjuures varem ma ennast selleks ei pidanud...ei pea ka praegu tegelt...a ma ennetan niisama mõningate näpuvibutusi)...
Aga no Halloooo..istuda oma boyfriendiga klubidiivanil ( olles ise ka partnerile boyfriend) ja tõmmata lahti püksilukk ning üksteise ohjeldamatu näperdamise saatel suguelunditel kuhu iganes vajuda või siis tõusta (eksole) lasta..on max rõve..ma olin justnagu hiiglaslikul orgial..mingi paarike tantsuplatsil...mees askeldamas naise seljataga..ja siis äkki vaatab naine mulle eriti ihaleva pilguga otsa ja haarab mul rinnast..ma tõesti ei tea mida ta sellega saavutada üritas..kas licalt oooooo kas need on ehtsad vä? ajendas teda mind näppima või tuli mingi BI kirg peale, mida oleks nende meelest normaalne olnud seal samas kohapeal, kolmekesti ( koos tema mehega, moodustades grupi ya know) lahendada..ma hakkasin lihtsalt (võimalik, et shokist, mida kogu seal nähtu ja kogetu põhjustas) naerma...ja liikusin kiirelt selle kummalise paari juurest edasi..garderoobis..satun kokku Läti noormeestega, kes ka kabuhirmus asju haaravad ja kiruvad kogu toimuva veidrust..üks noormees nähes, et mingi naine mind jälle järjekorras ahistama kippus, sedakorda siis juukseid silitama..ütles talle „ dont touch her, she`s hetero!”...ma ei teadnud tegelt ka kas naerda või nutta..halb oli olla lihtsalt...kui kõik sind koguaeg näppida tahavad...näppige ennast krt võtaks!!!!Kusjuures näppida taheti sind lihtsalt näppimise pärast....mingit muud tähendust sellele ei olnudki...
Paratamatusena sai mulle selgemaks kui seebivesi see, et olen ikka üks vana aja inimene küll, kes kodust vana kooli kasvatuse on saanud...ja ma olen selle üle antud hetkel vaid uhke!!! Pariisi ma sellepärast ei sobigi, et heteroseksuaalsus on muutumas vähemuseks ja domineerima hakkavad ilmselt üha enam ja enam, meiekandis hetkel veel vähemustena eksisteerivad Bi-, lesbi- ja homonähtused..pluss veel sajad muud neist kolmest inspireerituna tekkinud orientatsioonid ja kõrvalekalded...Ma olen siin võõrkeha...
Nii paljust oleks veel rääkida...aga mai tea...muutun tõsiseks...ja uniseks juba...mu kujuteldav liivakell on järjekordse tunni ära pudisenud...et „...ma lahkun sinu juurest, ei taha sinu armastusel olla ees..” :) kui mu mälu mind alt ei vea, siis Kihnu poistel oli selliste sõnadega lugu kunagi repertuaaris...mulle meeldis :)
Aga Bonne nuit!
Inkumon ostab sooduspileti üliõpilasele Unemaale ja...naaseb siis kui ...ahhhh ühesõnaga Homme!