Bonsoir everybody! Vabandan, et rahvast nii pikka aega valgustanud ei ole oma tegemistest. Aga eks tegijatel juhtub, vähemalt nii usuvad pisikese riigi kodanikud, keda me kombe kohaselt eestlasteks nimetame. Olen absoluutne bisnessvomän, siin on tulnud vahepeal kõige ja kõigiga maadelda. Kont kõveraks keeratud. Kui teil tulevikus minu äratundmisega raskusi on, siis teadke et see veidra kehaehitusega hingamisliigutusi tegev kogu kannab endiselt nime Inger.
No siin juhtumisi oli vahepeal interneti ikaldus, keda ma kurat petan?? Seesinane ikaldus on siin koguaeg. Kas keegi suudab uskuda, et võiks öelda lausa ülearenenud Lääne-Euroopa riigis Prantsusmaal küsivad inimesed endiselt misasi see wifi on? Oot mis, sul on mingi e-mail, kuidas sa seda kasutad? Kas sa oskad internetti minna? Wtf is internetcafe? :S Apppiiiiiii....Päeva jooksul tuleb väga sageli tahtmine inimestele otsaette koputada ja küsida kas keegi on kodus? Nad on siin niiiiiiiiii rumalad :S Olgem ausad, kes olen mina? Igatahes mitte mingisugune tarkuse etalon, kuid mul on tõsiselt häbi siinse, end prantslaseks nimetava inimseloomaga suhelda. Üks tüüp ütles mulle ükspäev:" Inger, ma imestan, sa oled nii tark, kuidas sa koguaeg suudad meeles pidada, et teed tuleb ületada nende valgete triipudega kohast?" :S Ja ma kontrollisin, et kindlaks teha ega see kohalik veidra maiguga huumorimeel ei juhtu olema, aga ei. Ta mõtles seda kõike siiralt ja tõsiselt. Tark? Pardon :S....Üleüldse siinne liikluses toimiv kontingent tundub suhteliselt suitsidiaalsete kalduvustega olevat. Vähe sellest, et nad ei tea sebra mõistet ega oska seda kasutada, nad pole endiselt harjunud kasutama valgusfoore, mis rajati siia aastal (kaua aega tagasi) nad ei tea mida tähendab punane tuli sellel või milleks see post vahepeal roheline on, ilmselt ilupärast. Nad ajavad sind ükskõik kus alla, kasutades selles erinevaid vahendeid. Mul on kogemusi olnud autoga, mille rattad minu varbast millimeetri kauguselt möödusid, siis terve brigaad jalgrattureid on mind selle aja jooksul tappa üritanud, rääkimata rulluisuinimestest, kes panevad tumedad prillid ette ja siis teesklevad, et nad ei näe midagi ja võivad sulle otsa sõita (äkki võtaks valge kepi ka kätte, et rahvale oma blindi olekut selgemini demonstreerida) ja isegi lapsekärudega inimesed ei näe sind, olen selle alla ka paar korda jäänud. Inimesed jah....liiguvad siin umbmääraselt ja kuidagi kaootiliselt kogu liikluses...jalgratturid autode vahel...pintsaklipslaste lipsud tuules lehvimas, naiste sääred miniseelikute alt välkumas..kodarad sassis, lenksad sarvipidi koos...kõik on üks suur mess...ei ole mingeid sõiduradu....sõidad sinna kuhu mahud...Ükskord karjatasin bussis, sest mulle tundus, et üks vanatädi jäi rattaga bussile ette :S....aga ei juhtunud tal midagi...inimesed istusid apaatselt..keda see kottis...üks elu siia sinna...niigi palju neid asukaid...:S tädi alla ei jäänud vehkis vaid rusikaga...:S
Nii aga jah selle interneti teema juurde naastes siis, kas sellisesse kooli ma tulingi õppima? Esimesel nädalal otsisin koolist paaniliselt interneti kasutamise võimalust. Küsid siit ja sealt, õppejõududelt ja tudengitelt (loomulikult ainult neilt harukordsetelt eksemplaridelt, kes inglise keelt on natukenegi õppinud)...kas see on võimalik? Keegi ei tea misasi see arvutiklass on. "Ma ei ole kuulnud, et meil siin koolis selline asi oleks. Kas teil siis Eestis on väää?" OMG ...kuul päheeeeeee....Jah meil on ja see on avatud iga päev kaheksast kaheksani...meil on neid isegi mitu...kui häda käes siis saad alati nende peale loota....Mis siin aga toimub? Kui häda käes siis härg jääbki fking kaevu. Tegin koolis tõsise matkapäeva, otsustasin ise sellise wonderlandi üles leida, sest normaalne ju...ma olen Pariisi ühes end parimaks nimetavas ülioolis ja mul ei ole netikasutamise võimalust. Ma ei heitnud meelt, ega uskunud kedagi. See kool on ju ka vastav....meeletu...terve Tallinna ühe linnaosa suurune hiiglaslik plönn. Kus on palju ruume...palju korruseid....ja vaheseinu ja aknaid...aga tihti on üks probleem...sa ei leia sissepääsu...no uksi ei ole lihtsalt..:D naer...sa näed et inimesed on sees aga kuidas nad sinna said..jälle keegi ei tea...Inimene, sa oled siin 5 aastat õppinud...ja sa ei tea, kus see uks on mis sinna viib???...minule ei mahtunud pähe...a ma olen ju imelik ka...
Ma leidsin lõpuks.Sain mis tahtsin...nänänänänäääänääää ....arvutiklass on olemas..paar väikest aga on..selle kümmekond arvutilaadset asja (meenutasid jukuarvuteid..aga ma ei ole kindel kas olid nii kaasaegsed...võisid midagi veel eelajaloolisemat olla) on avatud paaril päeval nädlas ja siis ka 2 tundi järjest, et liiga palju ei saaks...ja selles koolis õpib ma peast ei oska öelda kui mitu korda Tartu linna elanikke...Absurd...teisisõnu kui sa tahad teisipäeval kell 10 hommikul arvutisse saada koolis, siis sa pead omama magamiskotti, millega pühapäeva õhtul klassi uksetaha magama minna, et kindlustada endale arvuti saamine...sest muidu ei suuda sa seda järjekorda ära seista kahe tunniga...ja siis kui saabub teisipäev öeldakse sulle ka, et sorry meil on täna siin informaatika tudengitega erakorraline tund sees...EI SAA!!!
tahaks oma sukavardaga mingeid silmi peast nokkida, selle sama vardaga, millega kaks päeva sama sokki selle uksetaga kudunud olen...
Aga ma olen üks õnnejunn, sest ma suutsin oma suguvõsa lähiharudele selgeks teha, et nende võsu lõpetab tegelt ka eksistentsi, kui mulle kohe B Estonii (loe vene keeles...sest see on vales pöördes :D naer) arvutit ei saadeta...ma tean et see ei olnud minust kena..aga krt kes minuga kena viitsib olla? Igatahes ma olen nüüd korraks õnnelik...et loeme kõik koos kolmeni...üks...kaks..kolm...nii üle läks...sest reaalsus jõudis taas kohale..Valud on :( Vaja on oma 500st paracetamoli võtta, mille arst välja kirjutas...Jah..ma olen isegi siinse meditsiinisüsteemiga väga lähedalt ja süvitsi tutvunud...Sellest on tegelt kahju...sest on õudne olla kusagil kaugel...eemal kõigist,kes on kallid...ja kes saaks kuidagigi toetada...ja sa ei oska piisavalt keelt ja siis su organism lihtsalt mõtleb, et on cool kui normaalist kõrvale kaldub...Kaks esimest kuud olid selles mõttes karmid..kui turistina siiakanti satute, siis metroos ei soovita kokkukukkumist järgi proovida...võite küll elamuse saada..kuid rõhutan...ainult negatiivse...See selleks..varsti peaksin jälle üks multivitamiini võrdkuju olema...et kui kellegil on mingit tööotsa pakkuda...alates jõulust, siis ma võiks ntx mõnes napakas Oi-kas-kõht-on-lahti ravimireklaamis osaleda küll...ma mängiks siis seda tervet inimest, kes pärast kapslikuuri ringi kalpsab :D
Üks asi närib hinge veel...siinne meessuguhormooni kandev,end isasteks nimetav kontingent. Kes nad sellised õigupoolest on? Nad on üks suur
hormoon-möllab-24h organismide kogum. No kurat..When Lady says NO then it means NOOOO!!! Samas ma vahest..hästi harva..(tegelt eriti mitte) mõistan ka prantslasi...sest as the french saying goes then Naise suus on "Ei" ainult "Jah`i" vanem vend...ehk siis nad ei mõtle ei all ei`d... :S ma tahaks nii palju kombetuid sõnu lausuda...aga ma olen teistsuguse kasvatusega eksole (vahest harva...ntx praegu ;)
Eesti (minu silmis nüüdsest kõrgelt hinnatud) naissugu...pea meeles, et siin ei ole soovituslik mitte ühelegi mehele otsa vaadata...ja unusta ära igasugune huuled paotatud,valge (mõnel juhul ka kollane) hammas välkumas ja nimetatud kehaosa kõrvuni olemise poos!!eksole..see on sinu enese turvalisuse huvides...Ma alguses ikka tegin seda viga paar korda...näed ei ole ma midagi nii tark..sebrat oskan nimetada ja ka õigel hetkel ületada...aga meestekäsitlemise teadust ei valda ma üldse..eks see vilumus võta aega veits...samas ma olen paljude maade meeste suhtes ülekohtune ka vist...kui neid siinseid meesteks nimetan...nad on halvas mõttes teistmoodi...
Mind ei suuda siin vist ükski mees võtta millegi muuna kui seksturismi harrastava näkina..Krt mul on sellest näppimisemaratonist ja näljastest ründavatest huulepaaridest such a kopp ees...ja see on siin nii normaalne..nad ise nimetavad seda kultuurieripäraks..eestis oli vist väljend kaugel nõukaajal..."paneb kõike mis liigub" (ma vabandan kõigi moraalijüngrite ees, kes neid ridu lugesid...aga ma pidin seda ütlema..ma ise sundisin ennast:D )..Anyways siinses kultuuriruumis puudub väljendil "sõber" kaht sugupoolt hõlmav tähendus..on ainult naised omavahel sõbrad ja mehed omavahel sõbrad..kahe soo vahel on aga igavene armastus koguaeg või siis selle nähtuse veelgi parem (pariisi meeste arvates) vorm suguakt...Ta ei mäleta sust ühtegi pädevat fakti peale selle, et sul on kaks rinda ja midagi veel..ja siis eeldab, et sa oled temasse täpselt samal määral armunud kui tema..ja et sa ei suuda sellele atraktiivsuse ja seksapiilsuse kogusele vastu panna..ja nad solvuvad nii kohutavalt kui sa neile ära ütled..oiiii...siis ei räägita suga enam..lihtsalt kaotakse ära..veider..olen enda meelest paar väärt eksemplari leidnud..aga neis suutsin ka pettuda..sest no ei saa...sa pead neile mingi fuck-buddy olema...
Kõige toredam on see..et siin olen ma ametlikult implanaatidega, mis puudutab mu rinda kui sellist...sest keegi kohalikest ei ole oma ihusilmaga A-korvist suuremat numbrit näinud...Eriti jõhkralt bitchivad siinsed naised ja klubis olles...mida "salajutt" ja need pilgud ja ega siis keegi ennast tagasi ei hoia..ikka näpuga näitame kaaaa...Et suht ebamugav on sellistes asutustes käia...Samas olen ka sattunud ühte klubisse, kus kõik külastajad on mingid meeter pluss mõni sent otsa pikad...ja siis nad ei ulatu seda piirkonda silmitsema...et siis on kõik korras olnud :D..ainult et üsna koljati tunne valdab peo lõpuks..otsid oma talla alt väikeste inimeste jäänuseid..
Nii võtame kohalikud naised puki otsa ja teostame läbivaatuse...mis meil siin siis on? Prantsusmaal on ütlus veel selline, et prantsuse rahvas on kergemeelne lõbustustes, kuid väärikas maitse küsimustes...jätame selle teise lausepoole keeleteadlastele uurida, kuid see esimene pool on kümnesse piisavalt, et kaugeleulatuvaid järeldusi teha...Üks prantsuse mees (nimetame asju õigete nimedega..tegemist oli siiski poisiga..:D) ütles mulle..konkreetselt sellised sõnad, et: "Mind ajab oksele kui kergesti kättesaadavad siinsed naised on. Ma ei viitsi nendega jännata enam, see pole üldse põnev." :S Ma olin sõnatu..kes oleks uskunud arvata...selles mõttes anname meestele andeks..nad on harjunud sellise käitumisega..kust nad peakskidki teadma, et maailmas on veel kohti kus sõnadel moraal ja kõlblus on veel miski rudimendilaadne tähendus säilinud..sest jah eks meil tuleb vist kunagi kosmopoliidistuda ja üldiste EU suundadega kaasa voolata..sealhulgas igasuguseid suhtenorme järgima asudes...sellest on kuradi kahju...Boikoteeriks kohe selle peale Toompeal...teema tuleb veel selgemalt piiritleda...
aga jah...mida ma jahun siin..et naised siin...esimene mulje oli rabav..ma mõtlesin issand kui ilusad naised siin on..kõik on nii peenikesed ja puha..aga kahe kuuga on mõtlemises kapitaalremont tehtud..kaks konti ja kusehais ei ole ju sekspomm...seda enam,et väga suur osa siinsest naissoost vaevleb meditsiinilist laadi probleemi käes...omamata kehaosa, mida meil Eestis rinnaks nimetatakse...Kaastunne! Minu arvamuse kohaselt on see siiski üks naiseks olemise kõige primaarsemaid tunnuseid..vahest vaata ei ole näojoontest aru saada...et mis värk on...mees või naine?..uurid ja puurid no ei ütle ära noh..a siis vaatad ikka et näe rind on olemas..järelikult naine..olgu..ärgem kulturiste puutugem! nendel võib ka, olgugi et testosteroon ülekaalus, rind ette kasvada...
Siis siia tulles eeldasin (mai tea mis mul viga oli) moodi näha...aga mis kõrgmoest või moepealinnast te räägite? Kui rahvas kannab endiselt musti dressipükse, millel mõni valge triip vildikaga küljele tõmmatud ja sinna peale paigaldab aksessuaarina mõned numbrid suurema T-särgi. Olgu ma tunnistan, et nüüd ma liialdasin :D...aga ei mingit wow kui stiilne elamust...kohalike eakate hulgas võid ainult märgata mõningast erinevust Eesti ja Pariisi vanurite riietumisstiilis...Muidu ma ütleks, et Tallinn on meil 100% high fashion...Ja kus on beibed? Meile saabusid sellised asukad krooniaja tulekuga või veits hiljem...aga siin neid ei ole..võimalik, et nad lahkusidki siit Eestisse...söödi välja või nii..Ei ole olemas noh..täiesti väljasurnud liik...Isegi ööklubis ei näe sa neid..siinsed naised ei viitsi väga ennast üles vuntsida kui välja lähevad...siuke casual kontori-look..või noh..midagi sellist mida meie tudeng harjunud koolipinki nühkides kandma..Ja ma tõesti ei taha teada neist mustadest võtetest, mida kasutavad kohalikud meigipoed, et end pankrotist päästa...siinsed naised ei viitsi isegi kluppi minnes end eriti meikida...vahest harva...ja see on tegelt hea ju...ma olen lihtsalt harjumuse küüsis...sõltuvuses.ega suuda sellest enam välja rabeleda..kujutan ette et kui ühel päeval ripsmed värvimata unustaksin siis mult lihtsalt küsitaks vist, et kas raseerisin oma ripsmed ära..sest need ei paistagi välja :S....kosmeetika kuulub Eesti naise igapäeva elu lahutamatu ja kohustusliku osa juurde...vaieldamatult..
ja siis...tuleb mingi Roberto from England, kes tegelt on pärit USAst, aga töötab juba 10 aastat Pariisis (keerulised lood)..mulle ütlema..issand..sa peaks USAsse minema..sa võiks seal väga kuulsaks modelliks saada..no vaata ennast..milline loomulik ilu...USAs sa midagi sellist ei kohta..kõigil naistel on kõrgema klassi pilotaaž, mis puudutab iluvigade korrigeerimist "käepäraste" vahenditega...Ma lihtsalt turtsatasin ja naersin selle peale..mida paska sa mulle ajad mees ( tõlge mida sa valetad mulle näkku mees )...ma ei söandaks eluski kluppi ilma meigita minna..et see oli küll armas üritus sinu poolt...aga bye...
Siin eile käisime ühes klubis...meile öeldi, et see on Pariisi kõige kõvem klubi...kas ma tohin võtta selle vabaduse ja oma kohustuslik korda päevas naer just nüüd ära naerda??? Selles mõttes, et kõva klubi all mõtled ikka stiilsust eksole, et miski eriline interjöör ja WOW efekti...aga no mis toimus..oli see, et mingi isehakanud klubiomanik on oma sauna eesruumist väljavahetamist vajava mööbli oma loodud klubisse tarinud ja laudadele hiiglaslikud salvrätid laotanud ja rättide peale surnuaiaküünlad läitnud...ja nüüd mõtleb, et see ongi sõna "parim" väärt koht...Camooon tegelt ka..you must be kidding?? Kummardus ja aplaus siinkohal Illusiooni loojatele ja ka Atlantis on väga väga tegija koht, rääkimata mu lemmikust klubi Tallinnast, mis on üle prahi..tublid Eesti pojad ja tütred, olete kaunid kohad valmis vorpinud...mul aint veits kahju, et Illusioonis meeletuid rahvahorde ei käi...või ma ei tea ka..äkki on vahepeal midagi muutunud..ma pole ammu külastanud...ega kursis...
Samas ok...sisustus sisustuseks (kuigi see on minu jaoks ülioluline kui hakkan endale sobivat klubi otsima), kuid siinne programm oli sjupeer :)...tegemist oli siis Ladys night`iga..nagu tavaline kolmapäevane laks Atis exole..Seal võeti sind uksel vastu booliga, mis maitses väga hästi, kuid mille ma Dairile loovutasin oma tervisehädade pärast...siis kingiti sulle Sephora kinkekotikene, mille sees oli naistele tarvilikke iluvidinaid...mingid pintslid ja isepruunistav värk ja meigipliiats koos teritajaga..:) armas üllatus...muusika oli alguses mingi kohaliku koristaja valitud vist, aga see viga parandati õhtu jooksul...siis vahepeal ilmus ekraanile kiri et Baar naistele avatud...st et naised võisid üskskõik mis kokse tasuta endale eriti ilusatelt baarmenidelt nuruda...tase!!!!...ja tagatipuks...toodi õhtu jooksul kolm korda lavale meesstripparid :D OMG...kiljud seal nagu oleks elus esimese 5e päevikusse saanud...naer..Ja nagu ikka prantsuse mehed...nad ei jätnud mitte midagi selga...eestis vist eemaldavad stripparid prillid eest kui ma ei eksi? ja lisaraha eest võivad nad sokid ka ära võtta...naer..okok...mai tea tegelt..puudub kogemus...
ei aga need kaks kes seal kahe postamendi otsas väänlesid..olid minu meelest täiesti vinged...isegi kui nad olid homoseksuaalid, millele hiljem mu tähelepanu juhiti, siis so what?:D...igatahes naised said mida tahtsid...aaaaa üks asi jäi mainimata...et Ladys night ka selles mõttes, et tuled sinna ja kui sind mingi külgekleepimine ja üldine ilastamine erutab, siis tunne ennast kui taevas, sest mehi oli klubikülastajate hulgas ca 75%...rokkisid ikka ülekaalukalt seal...et iga naine võis endale kümneid mehi koju viia..või kümnete kodudesse imbuda...i dont know neid võtteid mis siin tänapäeval kasutusel on...vabandage mu võhiklikkust...ja kui sa tantsid siis lihtsalt sinu ümber valgub kümneid ja kümneid mehi, kes kõik siis üksteise võidu seal võimlevad lootuses, et sa ühel hetkel ühele neist jälle otsa vaatad ja naeratad ja siis te oletegi forever in love...naer..või vähemalt selleks õhtuks on asi leidnud "õnneliku" lõpu...kellegi jaoks...
Mida mu silm pidi veel nägema..oli üks 70ndates aastates meesterahvas...stiilne suit seljas ja kortse peitmata tantsis seal rahva sees..ja lõpuks jõudis ka meieni..küsis kas võib meiega tantsida...tantsis ka siis nats :D see oli nii naljakas..oleks nagu vanaisaga klubisse tulnud...Muhe...respect! miks eestis üle 30ne aasta vanused ühessegi klubisse ei mahu??miks me pensionärid elu lõbusatest osadest välja tõrjume?...peaks mingi strateegia välja mõtlema...kuidas neid kaasata :)...aga ma teen seda hiljem..siis kui ma Ilvese järglase troonilt tõuganud olen...:D naer...
Te ei imesta juba, kui kaua võib üks inimene omaette rääkida?..mul endal hakkas imelik...et ma praegu panen pillid kotti ja vaatan...äkki teen väikse õuetiiru...
Kunagi siis jätkab jälle...kohtumiseni sellel samal lehel!!!!
Ingerjas