Bloggerdamise idee küpses peas tegelikult juba siis kui veel Eestis olin....olles juba siia jõudud sain bloggerdamise hädavajalikkusest kohe aru...see lihtsalt lajatas...siin "väikeses" moemekas olles on sul valida kas hakkad kohe 2 pakki päevas suitsetama või bloggerdad kogu oma pinge sellele lehele....lihtsalt kirud ennast tühjaks...et pärast oleks vähem lihaspinget ja ajuturset ja muud halli karva minu hetkel veel nooremapoolses peas....
...kõigepealt vabandan, et kohe alguses ajaveebi pidamisega tegelema ei hakanud...kuid katsun ennast parandada...nii on lihtsam...sest mul läheks natukene liiga palju aega kui inimestele eraldi samadele küsimustele vastama hakata...
Et mis siis toimub?....täiesti uskumatu millesse ma ennast seganud olen...mul ei ole veel ühtegi sonimisevaba ööd olnud...ja puhtsüdamlikult tunnistan üles, et sonin ma eriti...nagu eriti pingelistel aegadel....siis kui ikka on öösiti temaatikat mida arendada....see esimene õudustenädal pariisis ei unune vist kunagi...lihtsalt Kallid eestimaalased....palun võtke minu järgnevaid sõnu väga tõsiselt...Eesti ON eriti kõrgel arengujärgul olev riik
....Eestis on kõik kõige suurepärasemas korras....Eestis on haritud inimeste osakaal tunduvalt suurem kui siin Pariisis...Asjaajamine Eestis on 101% lihtsam, kiirem, efektiivsem, rahuldustpakkuvama tulemusega kui siin Pariisis....Eestis on lihtsalt parem....
Oma esimestest ebameeldivatest kogemustest Pariisis teen postituse mõnel järgmistest päevadest...hetkel lennutan tänase päeva "kilde"...
esiteks....minu igapäevane argipäeva hommik näeb ette ühest ehitusjärgus olevast objektist möödumist....nagu ka tegelikult EVs on siingi objektidele palgatud mingid kiimas umbkeelsed segase-nahatooniga (vist) meessoost isendid, kes justkui neverever ei oleks kahe jala ja kahe käega naist näinud...igatahes oma häälitsustega üritavad nad igal hommikul oma "valmisolekust" milleks iganes...märku anda...mulle mõjub see rituaal igatahes tujualandavalt..ja ma lähen kooli suht oooowhatafuckingmorning tundega...koolis on juba terve nädal otse väravate ees varitsenud üks nuhtlusest neegripoiss...ärge saage valesti aru...ma ei ole rassist....neeger=OK....aga too on tülikas....suhtlemisvaeguses teine vist...ükspäev olin kohustatud tast ka pilti tegema...tema tungival nõudmisel võttis kaaskannataja Dairi noormehe
moblafotole...kui kunagi arvutisse saab selle...siis võin demonstreerida...
tänase päevaga sai läbi minu "kuu aega kestev prantsuse keele õpe algajatele" ....õpe kestis varasema väljareklaamitud kuu asemel 8 päeva...ainus algaja grupis olin mina...ja prantsuse keele oma oli see täpselt nii palju kui 100%, keegi vaevunud sulle keele alg- või põhitõdesid või midagi sellist mingis muus keeles selgeks tegema...õppejõud nimelt keeldus inglise keele eksisteerimist tunnistamas....nagu ka paljud teised prantslased..ma mõistan et siin on vist mingis mõttes a la eesti-vene case....olgem ausad kellele meist meeldis koolis...vene keelt õppida...miks ma ei näe eufoorilist rõõmuhüüdu ja kätemerd?...no mulle ka mitte...aga teate mis on imelik....ma ajan prantsuse keelt vene keelega segamini...oi oi kui palju kordi olen küsinud kak tebja savut selle asemel et comment vous appelez-vous öelda....või no ikka tuleb mingi otšen plohoi või ne mošet bõt vahele....ma ei saa aru...kodus olles ei rääkinud ma enda meelest sõnagi vene keelt...siin lausa mõtlen aegajalt selles keeles...:S kas ma venelasestun?....eks näis mis saab...vähemalt siin ei saa selle keele rääkimise eest peksa...samas kui Eestis võib saada küll...aga noh siin on omad võlud kui kuritarvitada mõne õrnahingelise patriootilise prantslase juuresolekul inglise keelt...või noh seda keelt suu kaudu liiiga ohtralt väljastada....no krt...miinimum karistus on räme sõim prantsuse keeles....hoop makku on kirss tordil....
ma olen kogenud seda sõimuosa....see juhtus siis kui ma juba esimesel nädalal oma rahakoti lasin ära varastada...kooli kantselei moodi asjas...kuhu ma viimases hädas märjaks nutetud silmadega ja kassiahastusega pöördusin...seal oli mingi isehakanud turvamees...või KORISTAJAONU....kes minu prantsuse keelse..kordan...PRANTSUSE keelse küsimuse peale..parlez vous anglais? mind läbi sõimas....ma sain aru küll mida ta mulle ütles...aga see ei sobi mu siivsale bloggilehele üles riputada....et las jääb...
ahjaaaa täna siis koolis, kus oli viimane kaheksas päev...mis te arvate kas ma räägin juba soravalt keelt?? " jaaaaaaa" sõbrad "jaaaa".....igatahes me pidime mingi testi või asja tegema...et arengut määratleda...no ma ei jõudnudki sellele...sest pool tundi pärast tunni algust....tuli mul lahkuda sest tuli välja, et mingis teises linna otsas on kohe algamas sotsioloogia tudengite infohetk....tormasin minema....ei teagi kas see oli tark tegu...võimalik et nüüd ma ei saagi enam prantsuse keelt võtta...siin need asjad juba kävad kord nii...üks töö tegemata...vale ajastus vmt...ja sa oled mängust väljas...no panime kolleegide sotsioloogidega seda miitingut otsima...nagu ikka...valed tänavad...liikumine vales suunas...ja OMG seda juba viimane 20 mintsa....jalad selga ja tuldud teed tagasi kappama...no ma ei tea...leidsime üles selle koha...mingi tavaline case tädi kusagil hoopis teises ruumis kui meile saadetud e-mail meile öelnud oli....no asi oli tähtis, sest see onu nimega tädi (France...no on ju onunimi)...rääkis kuidas me üldse ainetele ennast regama peame hakkama...aga kurat võtaks...ta rääkis jälle ainult seda keelt...minu ÕNN et üks italienne viitsis sünkrooni tõlkida..sain poindile pihta ja siis tuleb välja eton taaskord mingu dokument...mida on sellele tädile vaja..te ei kujuta lihtsalt ette milliseks tõmbuvad ja muutuvad siin välisüliõpilased ja tegelt ka kohalikud, kui nad kuulevad dokumendi või paberi mõistet...see on vaatamist vääriv pilt...mind oleks tulnud pildistada....silmad koobastest äärepealt väljumas, jume veits liiga sinine isegi põhjamaalase kohta ja isegi juuksed värisemas...jube jube...sest see dokument mida tal vaja oli...jäi minust TARTUSSE...dekanaat vajas seda enda sõnul...oi blaaa..neil on ju siin kombeks sind neile vajalikele dokumentidele alati järgi saata...et kle ole pai tüdruk ja mine too ära...ma ootan...fkfkfk.. sest see on tavaline et sa sõidad siin 1h ühte asutusse...istud selle leitsakuga (32kraadi puhast kuuma) ummikutes..jõuad kohale ja sind saadetakse teise asutusse mingi allkirja järele, mispeale pead esimesse kohta tagasi pöörduma, kust sind omakorda veel üllaülla edasi saadetakse...ok ma ei tea ühesõnaga mis saab..aga see on tulevikumuusika..näis...
AAAA täna juhtus veel selline seik...bussi sisenedes tuleb bussijuhile näidata seda piletit, kuhu on su pilt kleebitud...anyway sobrasin seal kotis buss oli ees...kiire oli...tundus mõõtmetelt sobiv ese olevat...ma võtsin välja ja näitasin südamerahuga bussijuhile kondoomipakki :D....NAER...mai või...miks..no miks ma pean selliseid asju üle elama...piinlik puna põskedel käsi kiirelt kotti tagasi.....
siis ühika lähedal asuvas toidupoes...üritan siis kaardiakset sooritada...mingi wannabe-sexy-guy letitaga mõnusalt nõjatudes..arendab seal mingit flirdilaadset tegevust eelmise kliendiga...ma muutun juba tasapisi närviliseks...kle mees mul ei ole siin tervet päeva aega su paaritumisrituaale jälgida...davai võtab siis minu ette...kerge ebaseksikas poolt nägu katva kulmu alt tulev silmapilgutus...ja kolmest hambast koosnev naeratus...ja siis ta teatab mulle et Madam (nagu vanamutile :S) teie kaardil ei ole raha või et misasi see on..hõõrub näppe ja räuskab üsna valju häälega..monnei monnei...
....nagu dope...küsin eesti keeles kaua sa päss siin juba töötad, vaata mees seda maksevahendit kasutatakse mujal arenenud maades edasi....panen kaardi demonstratiivselt pisikesse aparaati tüübi ees ja klikkan oma koodi sisse...Voilaaaa!....oi tal oli häbi.....ma usun et poeomaniku juuresolekul oleksin endale kindlasti esimese tööpakkumise saanud...
hetkel söön maitsetuid maasikaid ja kulgen õhtusse...varsti saabuvad kaaskannatajad Dairi ja Kätlin, koos kellega vanaema kaasapandud kompressiviina lammutama hakkame :D....võimalik et tuleb tore õhtu...hehhhh...okok...tegelikkus on aga selline, et ainus asi, millest mul tõeliselt kahju on, et teie mu sõbrad ilma jääte..on Pariisi kuramuselahe :) ööelu....meil on siin iga õhtu nagu teie kolmapäevane CT laks....nauditav!....nii et olete oodatud...minu ühikauks on teile alati avatud...;)
adios amigos!
Teie Inger