Pariisi elu

Wednesday, December 06, 2006

PIIKS...ma teen endaga diili...oma suupruuki peab talitsema veitsa..muidu lajatatakse jälle kusgilt Kas sa selle suuga sööd ka vääää?....iga kord kui roppusepoiss (kas pole mitte diskrimineerimine? Ma määrasin just roppuse kui sellise soo :P ) üle huulte moodustuvasse lausesse tahab lipsata, asendan ma selle Porgandi Pille või Rukki Reinuga...
Tahan enda peale kaevata...ma ei viitsi enam...eemaldage see jõle Nais-Mr.Bean minust...mingi hale värdjas korraldab mulle koguaeg mingeid haigeid üritusi...mai tea mis mulje ma võõrastele inimestele sedasi jätta võin...ma kardan ennast juba ja kõike seda milles mu keha ja vaim kokkuleppele ei jõua...mind ei pea enam veenma minu dementseks olemises...tunnistan seda...nagu miks on vaja koguaeg unustada ja kaotada ja tähele mitte panna ja valesti mõista? Miks on vaja enda elu keeruliseks elada ja oma hälbelise käitumisega erinevate terviseajakirjade huviorbiidis tiirelda ja persooniloo kandidaat nr 1 olla? Rääkimata WANTED listist kuhu erinevad haiglavormid mind ilmselt juba kümmekond aastat tagasi lisasid...minuga juhtub koguaeg midagi tobedat ja piinlikku ja halba ja ebameeldivat...see, et ma kõigest alati ei räägi ei tähenda, et midagi kunagi ei juhtuks...ja need minu enda esilekutsutud juhtumised on veel lisaks neile käkkidele ja negativismist pakatavatele sündmustele, mida teiste inimeste algatus mind läbi elama sunnib...ja seda kõike on nii kuramuse palju (no sõna kuramuse ega kurat ei ole ingeri jaoks roppus, et seda ma Porgandi Pillega asendama ei hakka)...
Nagu see susside jalga unustamine ja nendega poodi minek..no ok see oli veel süütu case...aga kuidas suhtuda sellesse kui sa paned oma telefoni koti sellisesse avarusse loe küljetaskusse, kust sa seda ise ka otsida ei oska ja...oled üksi oma vale teadmisega lennujaama sõitva bussi peatumispaigast ja väljas on torm ja sa riskid ööbimiskohta tagasi joostes lennukist mahajäämisega...sest sa licalt ei mäleta kuhu sa oma telefoni panid...või veel..oh seda hajameelsuse tippu...loed üliolulise infoga smsi veits valesti ja duhhhh oledki Londoni teises otsas ja kindel lennujaamabussist mahajääja, mille pilet sul juba endsest ostetud oli...sa jooksed koos varustusega ( nagu sõjaväes ma kujutan ette) oma elu kiireima 1500m ..täielikus paduvihmas ja kõrgendatud ohus, et mingi puuoks võib sulle ülaltpoolt kallale sadada...siis sa avastad ööbimiskohas,et sa oled jobu ja su telefon oli terve see aeg sinuga käekotis kaasas...viskad nagu mimm ikka kiire pilgu peeglisse ja näed mingit konkreeset elukat sulle vastu vahtimas...jooksed silm kaelasadavast vihmast ja mitte organismi poolt väljutavast pisarast märg ja ripsmetush huule värvi asendamas...kolmandat korda sama piletimüügileti juurde ja ostad oma kolmanda metroopileti...see teeb siis ca 240 krooni poole tunni jooksul metroo peale kulutada...pole paha või mis?...loed oma meeleheitel (puuduliku)mõistusega bussiinfot sisaldvat smsi taas kord valesti ja astud raske südamega valele metroole...miks juba ette raske südamega? Sest ma ei usalda ennast ja tean, et nii libedalt ei saa asjad minna, et ma ka elus korra õigele bussile, rongile,metroole,laevale,lennule kohe esimese katsega satun eksole...
Noh täistabamus...sa oled kuradi maa-all ja helistada ei saa...jooksed maratonina tunduva vahemaa trepist üles...endiselt tselluliit reisi katmas...mõtled mis värk on...pole elus nii palju sporti meenutavat nii lühikese aja jooksul teinud ja endiselt ei kao see sünnidefekt mu kehalt...LEVIS! helistan...nuuksun vaid telefoni, et ma jään hiljaks...mulle jõuab alles 21.eluaastal kohale, et ma olen kirjaoskamatu...võttis ikka kaua aega...saan juba sada korda läbiveeritud smsist totaalselt uut infot ja vahetan liini...ja kui muidu sõidab metroo keskmiselt iga 3mintsa tagant siis sel hetkel näitab mashina seinal, et next metro jõuab minuni 9 minuti pärast..kas pole mitte vedamisega tegemist? Siis kui sul on ajalises mõttes näpp põhjas raiskab mingi süsteem su seda ressurssi oma suva järgi...loomulikult jäin ma bussist maha...aga kummardus siinkohal Kadrile, kes pidi ka närvikõdi üle elama...ja ehkupeale järgmist bussi oli nõus koos minuga ootama jääma, kuna tema käes olid piletid ja need kehtisid vakantsete kohtade olemasolul ka järgmisel bussil...noh...need paar kohta meile igatahes jäid ja lennulike me jõudsime...aga millise hinnaga? Eks ikka inksu närvirakkude kulu ja halli juuksekarva hinnaga...ma kohe tõmban magnetina igast nõrganärvilistele mittesoovitavaid sündmusi endale kaela...
Aga muidu oli week-end Londonis muhe...külastasime üht ühika jõulupidu...paraku mu kommentaarid selle ürituse kohta saavad olema kesised, kuna lahkusin ürituselt kiirusel..mis ei luba saabumsel ja lahkumisel suurt vahet teha...eesmärgiks oli muidugi millegi enama jahil olek...aga siinkohal PUUKS...vabandust nii ei tehta...ehk siis PIIKS...ei saanudki suurt asja tollest õhtust enam...samas rampväsimus oli ka kontides
pärast päeva, mis algas 4.45...
noh laupäev möödus fish and chipsi otsimise tähe all ja arvake ära, kas mister nälg peksis meid malakaga MacDonaldsisse enne kui kurikuulsa fish and chipsi kusagilt leida suutsime? Oojaaa...kiirtoiduorjad ma ütlen...kusjuures vahetult pärast hambaauku kadunud burgeri ja veega pooleks fanta jäljetut kadumist jäi meie teele kohake, mis fish and chipse pakkus..ai Porgandi Pille kui vihale see ajas...noh olks..väike „shoping” Harrodsis..silmshoping ofcourse..eesti keskmise aastapalga eest oleks endale saanud sukkpüksid soetada näiteks...fäänsi kas pole? Imestan, et mind mitmehooajataguste teksapükste kandmise eest luksuskaubamajast välja ei visatud...mis kõige müstilisem, et mingi tipp topp müüja ehmatas mind lausega..”kas te sooviksite seda proovida?”...OMG..mida?minuga räägite? Seda? Hea et ma seda vaadata julgen..käsitööna valminud juveelidega kaunistet õhtukleit..maksis mõned kroonid ja sendid peale..no mõtlesin et proovimisele järgneb ilmselt kohustuslik ostmise protseduur..tegin kätega võlur Merlinile iseloomuliku liigutuse, kujutasin ette, et mind ümbritses hetkeks valge toss ja ma muutusin nähtamatuks...naer..okok nii hulluks asi ei läinud...a pmst vaimset rotti kasvatas see kaubamaja minus kindlasti.
..jalutasime mööda Londoni nunnusid tänavaid..tohutult armas linn...Pariis on köömes mu meelest selle kõrval..samas Pariisis on täiuslikum metroosüsteem..aga London on ilusam ja puhtam..Laupäeva õhtul olime nõus Kadriga end kristlik-konservatiivseteks noorteks valetama..meie maailmanägemuses pidi esikohal olema parempoolne majanduspoliitika ja meie elu pidi kulgema vaid poliitiliselt aktiivset rada..see kõik oli vajalik selleks, et pääseda probleemideta Londonis samal ajal toimunud poliitikahuviliste noorte mingi konverentsi käigus peetud lahkumispeole Thamesil...tegu oli siis laevapeoga..üsna muhe üritus oli..keegi kõrri kargama ei tulnud, et ma piisavalt poliitilist teksti suust ei aja..kepsutasid aga jalga ja tipsutasid oma joogisegu...tore oli..ja soe vahelduseks pariisi külmadele öödele..
Muidu kui ma tulin siis pidin taas lennujaamas trauma üle elama..ma olin kuidagi kahe silma vahele jätnud selle, et mu riiete vahele oli ununenud isalt kingiks saadud parfüüm..mis jõhkralt turvakontrollis kusagilt aluspesu vahelt eemaldati...palusin seal pisarsilmil veel, et kas ma saaks seda kuidagi oma suurde pagasisse ümber tõsta...öeldi ei...aga kas ma saaks pühapäeval selle tagasi kui ma samas lennujaamas maandun...EI!!! tüüp viskas äkki minu jaoks olulise kingituse...(asi ei olnud selle materiaalses väärtuses vaid..olulisuses kingi tegija mõttes)..lihtsalt prügikasti..koos teiste poolikute veepudelite, külmrelvade ja tulirelvadega vedeles mu lõhn seal..koos lõhnaga peeti vajalikuks mind ka korgitserist ilma jätta..kusjuures käärid ja silmatilgad jäid absoluutselt puutumata...silmatilgad on ju iga enesest lugupidava terroristi käsipagasis..alati!! nende tilkadega saab ju igast „nalja” teha...mis siis kui ma oleks otsustanud neid tilkasid pilootide joogipoolisse soetada..kindlasti oleks viisi leidnud..või ülejäänud meeskonna liikmete pildituks tegemisel kasutanud?vaatan, et eesti ajakirjandusel ei hoia need easyjeti turvatöötajad küll silma peal – no kuidas nad siis ei teadnud, et meiekandis on populaarne silmatilka mitte just päris selle pakendil ettenähtud otstarbel kasutada..
või oleks tekkinud kihk veits märatseda ja inimesi kääridega sandistada?..ma usun, et tegelt oli tüüp mingi krdi praktikant...noh ja palka ei saa..jõuluks preemiat ka mitte..ja oli vaja koju naisele jõulukingiks väike Davidoffi parfüüm viia ja korgitserist oli ta ise juba ammu unistanud..eks ole ju ka ütlemine, et mis ühele õnn on teisele õnnetus!
Londonist tulles juhtusin pealt nägema kuidas ühe naisterahva terve kosmeetikakott käsipagasist eemaldati...kahju hakkas kohe..ainult, et ma ei saanud nüüd päris hästi aru, et kas kosmeetikakott kui selline on ka LIQUID väää?...sest turvatöötaja võttis talt koti kogu selle sisuga ja viskas prügikasti..ma oleks küll mässu tõstnud..aga tundus, et see naine võttis oma olematu süü omaks ja leppis asjaoluga...
Muidu eile käisin ju neljandat korda COURSis...see on siis see asutus, kust ma oma ühikasse makstud ettemaksuraha peaksin tagasi saama...jääb mulje nagu ka selle asutuse töötajad korjavad endale jõulupreemiarahasid ja seda vaeste ida-euroopa tudengite arvelt..sest võimatu on seda nutsu veel kord oma silmaga näha..esmaspäeval kui sinna läksin võttis mind keegi kuulmishälbega ja täisladistatud kampsuniga vanamees vastu..ütles, et mul on endiselt mingi dokument puudu..et nad ei saa maksta raha kui ma seda paberit neile ühikast ei too...ma hakkan vaikselt enesekontrolli kaotama...no mis Rukki Rein siin toimub? Helistab mu ühikasse..keegi nagu ikka vastu ei võta...ööbin spets selle eesmärgiga oma vanas voodis, et järgmine hommik esimene olla, kes ühikas oma asja korda saab..aga ma saan kõigest halvustava pilgu osaliseks a la mida sa raiskad meie aega siin ahhh??krt nagu esimest korda tahab keegi oma ettemaksu raha tagasi saada...nad ei tea ööd ega mütsi mis dokumente vaja on ..mille jaoks..kuhu...
Mis idioodid sinna palgatud on? Jahh loomulikult...vahepeal räägime kolleegiga sellest, kuidas eile Pierriga date läks...ja siis kellegi kolmanda tervisehädast..Porgand Pille..mis krdi klienditeenindus see on siin?? Mul on tõsiselt kiire, et õigeks ajaks veel ka COURSi jõuda..vahepeal nad veel jõuavad mind süüdistada ja öelda, et mul on ka nende jaoks mingi dokument puudu..katsun käte ja jalgadega selgitada, et nad mu kausta korralikult läbi vaataks, sest mina mäletan .et andsin nimetatud paberi tulles neile..kuidagi eriti vastumeelselt siis vaatab..ja näe leiabki selle paberi..no andke andeks, aga tegemist on mutsudemaaga...kõik defektsed inimesed oleks justkui siia kogunenud..elavad siin rõõmsalt üheskoos...ja ma mõtlen uuest ringi selle enda dementseks olemise kohapealt...vist ikka mitte niiväga...võrreldes nendega...
Ok nüüd on mul juba 4 erinevat dokumenti tõestamaks midaiganes kasvõi seda, et aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase..aga kui ma Coursi jõuan on keegi nobenäpp jõudnud uksele sildi kleepida...Erakorraliselt Suletud...JÄLLE...Rukki Rein ja Porgandi Pille...uhhhhhhhhhhhhhh tahaks midagi eriti roppu neile uksele kirjutada..kusjuures ma eile ekstra küsisin neilt, et kas te saate mulle täie veendumuse juures öelda ja lubada, et olete homme avatud, kui ma nende dokumentidega laekun? Öeldi ma arvan küll...lehmaudarakari...soovitan soojalt kõigil, kellel kungi pariisis tuleb mingit ettemaksu maksta..viimase kuu üüri maksmisest hoiduda ja siis ongi kõik korras..ei pea seda kebernutti läbi elama..neljapäeval lähen sinna viiendat korda..tea kas ongi mõtet..

Tuesday, November 28, 2006

Vaevaline Tere Hommikust kõigile siit süngest ja pilvisest Pariisist..ma olen eilse koolipäeva shokeerivatest sündmustest endiselt häiritud..ja mõtlen siin tõsimeeli iseendast kui maailma halvimast inimesest...ma olin selle ettekandega kuu aega rämedat vaeva näinud...videoklipigi valmistanud...aga ma mõistan, et oli ikka kuramuse hull tükk minna mainly prantslastest (loe korstendest...või on õige öelda korstnatest?...duhh mai oska eesti keelt) koosneva audika ette ja neile suitsetamise halbadest tagajärgedest ja faktidest kõneleda..mu jalg tõmbus krampi ja hääl kadus ära juba enne tunni algust, kui klassiruumi uksetaga oodates tuli mingi meesterahvas ja kutsus mu õppejõudu „väikesele suitsule”...mõtlesin oooblaaaaa seda veel vaja..ei olnud kursis oma õpsi suitsulembusega..nii et vale teemavalik ja ilmselt maksan ma selle eest oma hindega...
Nagu karta oligi rünnati mind pärast ettekande lõppu igast kandist...kes ütles, et ma olen idioot, kuna ma ei saa aru et „smoking is cool”...kes ütles, et inimõigus ongi see, et inimesel on vaba valik käituda kuidas ta tahab ( << päris „teadlik tibi” oli ma vaatan...mai kujuta ette kust ta üldse sõna inimõigus kuulnud oli...)...keegi mölises et pohh ju et surevad inimesed, nagunii surrakse ...kas autoõnnetuse või alco või tapmise pärast...
Ah et siis mina ei ole tolerantne, kuna ütlesin et ilmselt sureb aastal 2020 10 miljonit inimest, kui tubaka tarbimine sellisel määral ja koguses jätkub...
Aga milline seadus annab õiguse sul(prantslasest suitsetajal...tean jah, et see võib kõlada nagu Nigeeria suitsetaja võiks mulle näkku tossata..a hetkel on mu pahameel suunatud just siinsele arrogantsele seltskonnale) mind tappa? Ma ei taha 20aasta pärast kopsuvähki ega südamehaigusesse surra, sest et sinu jaoks on smoking cool...ta õiendab minuga, et kõigil on õigus teha mida nad tahavad...õigus valida...aga kuhu jääb mittesuitsetajate (PARIISis vähemust esindav) valikuvabadus? Kuhu jääb minu õigus elada puhta õhuga keskkonnas? Mulle antakse suurepärane valikuvõimalus, ära käi siis väljas (public places) kui sind suits häirib.. ära mine baari, kohvikusse ega ööklubisse..ehk siis mina olen see kes on normaalsetel inimestel ees ja minu käitumine on hoopis vale...
Kui tavaliselt on selleks ettekandeks ette nähtud mingi 15 mintsa, siis minu oma lõppes 1h ja 45 mintsa pärast algusaega...tohutu sõnasõda mis maha sai peetud ja kõige hullem oli, et õps ründas mind ka... kuidas sa julged meilt küsida, et miks me sunnime oma lähedasi elama keskkonnas kus neil on kõrgendatud risk surra 17nesse erinevasse vähki, mida suitsetamine ( ka passiivne) põhjustab??..its was just a fking question..kas tõde teeb haiget? See et sa oma lapsi selle tegevusega tapad?..
”Smoking is cool and i dont care if it can cause pregnant women difficulties and make them have low birth weight babies,” << ühe „laheda” tibi sõnavõtt eilses seminaris ...lõppkokkuvõttes olin ikka mina paha...tulen siin suitsetajaid oma faktidega ründama..
Ütlesin dont panic, võite kõik üksteist surnuks suitsetada...mul on õnneks puhtama õhuga keskkond kuhu õige pea tagasi pöörduda...ma olen surmveendunud, et saan Tallinna lennujaamas puhta õhu mürgituse..võimalik, et satun suure kopsukahjustuse tagajärjel isegi intensiivravisse...

Ma muidu täna ajasin asju ka..noh tegin seda tööd, mida siin 3-4x peab üle tegema, et asi ikka jookseks..mulle ütles ühika sektretär isiklikult eelmisel nädalal, et ma 28nda kuupäeva hommikul kell 9.00 all fuajees oleks ja koristajale, kes ainult ja kordan veelkord..ainult..sel momendil valmis on, et tulla ja su tuba üle kontrollida ja oma allkirjaga tõestada, et kogu (olematu) mööbel on alles, et sa võiks oma ettemaksu money tagasi saada..ekstra varajane ärkamine ja enese alla vedamine on kasutu..nädal aega hiljem ei mäleta mind enam keegi, isegi see sama sekretär mitte, kellega ma oma probleemist juba eelneva kuu jooksul 3x olen rääkinud..ja ma olen alati arvanud, et minu mälu on halb...mõtlesin just ümber..
Üritan talle siis uuesti seletada, ta märkab paberit mu näpus ja haarab selle..ma olin sinna grammatiliselt korrektse teksti sirgeldanud, mida arusaamatuses kasutada...ok talle meenub..aga ajab siis oma jura edasi..aga miks te täna tahate oma ruumi üle lasta vaadata..kle tsikk sa ise ütlesid mulle eelmine nädal, et 28 kell 9 ja ei kunagi hiljem, sest see on su first and last chance!..jah aga homme ei sobiks siis vä?..eiiiiiii ( siin tuleb resoluutselt ja karmilt oma tõega peale lennata, muidu ei saa siit midagi..kunagi)...tibi mõtleb ja ütleb, et ok tulge siis kell kümme tagasi..ma küsin üle, tundub kuidagi imelik.et miks kell 9 siis enam järsku ei saa ja kell 10 saab..et täna tunni aja pärast kell kümme või?...OUI!
no ok..lähen oma tuppa tagasi..järsku mingi maru vihane koputus mu uksel..tegelesin riiete vahetamisega ja olin püksata ei tormanud kohe uksele...ja see närvid läbi tegelane koputas 4x selle aja jooksul , kui mul sekund kaks dressi jalgatõmbamiseks aega kulus....duhhhh...
ok mingi koristaja, kes käseb mul kärmelt alla hüpata ja sealt paber tuua, kuhu ta ristikesi hakkab tõmbama...et mis on korras mis ei ole korras...toon ära selle..kuigi kell on pool kümme vaata...kas nad ise ka kunagi aru saavad mida nad millal tegema peavad...segaduse sepad on nad siis kõik parajad ma ütlen...noh vaatab tuba ja läheb mu kaasüürilise voodit näppima..leiab, et sellel voodil on 2 katkist ribi ja ütleb, et ma ei saa oma ettemaksu raha tagasi..normaaaaalne..milles te mind siis nüüd süüdistategi täpsemalt? Voodi katki tegemise pealtvaatamises või? Soovitaks tal panni lakkuda, aga tädiga tuleb rääkida aint kohalikus keeles ja ma ei oska seda prantsuse keeles öelda..a kle ma ei maga muidu nagu siin..ma magan näe SEAL..näpib mu voodit ka..vaatab veits kahtlustavalt ja siis ütleb ,et ok su voodiga on kõik korras..ja teeb 3 ilusat ristikest õigetesse kastidesse, just nii nagu mul vaja on...jah, ilusat päeva teile ka madam!
Nüüd ummisjalu COURSi poole liduma, sest oma ettemaksu raha peaksin sellest asutusest kätte saama..ja mulle öeldi alt sekretäri poolt, et täna on neil viimane tööpäev, et siis neil hakkab jõulupuhkus..kummaline...kuu aega kestab siin mõnel „tööinimesel” jõulupuhkus..jõuan sinna..mis toimub..uks luks..ei ole..ei tulnud mingit jõuluvana..ei eiii....päkapikk ka ei käinud...minge muffi...lähen alla infolauda ja tädi nii lahke teine...hakkab muga vabatahtlikult inglise keeles rääkima...ju mas paksu ameeriklase mulje jätsin..ja ütleb et kaikki on kunnossa..et tule homme uuesti...ei mis jõulupuhkus?..nad on aint 1x nädalas avatud noh...aint kolmapäeviti..selgeeeeeee..ma siis tulen homme uuesti...siin ei olegi lootust, et sa kunagi mingi dokumendi ühe päevaga aetud saad..mission impossible!
Aga miks ma üldse ühikast ära tulen, kuigi semester pole ju veel läbi ja eksameid vaja teha..ma nimelt kolin..päris prantsuse perre alias peresse mõneks nädalaks..ma arvan, et tõelised kogemused ja seiklused hakkavad alles siis juhtuma, kui ma pühapäeval oma uude koju saabun...Reedel hääletan muidu lennujaamas..mingi easyjeti piloodiga on juba kokkulepe ka olemas, kes mind peale lubas võtta ja Londonisse transportida..noh a mure säherdune, et kui keegi teab mingit öömaja võimalust Londonis, siis ole sõber ja viska mulle e-mailile väike trükk...oleks tänulik...sest hetkel on case selline, et Inger ja sõps Kadri naudivad kaks ööd tähistaevast...

Helistab viienda korruse romantikahuviline ( 27a, lühikest kasvu (mehe kohta! Mingi meeter 70), ca 4cm tumeda juuksekarvaga (jah ainult ühe karvaga!), väga aktiivne (krdi hüppaja), enda arvates atraktiivne ka ( reaalsus on midagi muud), nimi oli liiga keeruline, et kui huvi on , siis ma annan teile ta kontaktid!) : „Hey Inger, how are ya?”
Inks:” Bonsoir, kle olemine oli suurepärane hetkeni mil sa mu telefoniekraanile tõmblema tulid.”
Romantikahuviline (edaspidi suur R):” What did u say? I didnt hear you?”
Inks:” Nonii, lisaks taandarenenud kõrvakuulmisele ei ole sa ka just intelligentsuse tipp. Ära valeta, sa ei saa ju tegelt sittagi aru mida ma räägin.”
Suur R :” Hehhehheee, you are so funny when u speak that language!”
Inks:” kle ema on sul huumor!”
Suur R:”I see. Would you like to see one great film at my place tonight?”
Inks:” Mida sa näed? Aaaaaa kui nunnu - sa ei olegi nagu kõik teised ja kutsud kohvi joomise asemel hoopis filmi vaatama. Kle tegelt sa nägid liiga vestern välja, et su hea filmi maitset usaldada.”
Suur R:” So what`s it gonna be? Did i just hear YES?”
Inks:” Kle mister kuulmishälve, ma annaks sulle Aasta Luulu auhinna, sa oled selle 100ga ära teeninud. Ma lõpetan nüüd ja siirdun aknale tuule suuna muutumist jälgima.
Byeee!”
Katkestan kõne ja naudin vaikust...pähekulunud koputus...duhhhh not again!..
Suur R( oma tobeda naiseliku hääletooniga ja suu kõrvuni peas):”Hey, how are ya?..............................................................................................

Thursday, November 23, 2006

w w w.pariisimure.blogspot.com ...mul on mure...mulle tundub, et ühe kaasõpilase vaimne tervis on ohus...olen teda tunnis silmanurgast jälginud ( vahet ei ole et ta täpselt mu seljataga istub ja ma aegajalt tema jälgimiseks keerulisi akrobaatilisi poose harrastama pean)...tema käitumine on minus esile kutsunud tõelise kaastundelaine...teeb ju murelikuks, kui teine istub koguaeg kaks jalga permanentselt maad puudutamas, pea on sellises asendis, mis lubab arvata, et perearst kirjutas talle just sellise nurga all pea hoidmise retsepti juba aastaid tagasi välja, tema parem käsi on pidevas krambihoos ja hakkab iga kord üsna suures ulatuses värisema, kui õppejõud klassi ees lause moodustab, ta vaikib koguaeg valel ajal ( siis kui õps teda küsib ) ja pruugib suud siis, kui rääkimine hõbe ja vaikimine kuld on, temast ei või kunagi teada millal ta oma silma sul peal hoiab, sest sa lihtsalt ei saa aru millal tal see nägemismeele ori avatud, millal suletud on(rahvuslik eripära)...Saage tuttavaks -> Jaeng-Huang....
miks aga tema muidu tervet ( ma ei ole kindel tegelt ) keha, terve vaimu kadu ähvardab? asi selles, et õps va sindrinahk, teeb tsiki kallal seda seniilsuse nalja...ja talle ei saa endiselt küllalt...semester hakkab lõpule jõudma..aga õps nimetab teda endiselt "kogemata" ženžen`iks...(Siberi ženžen on miski stressiravim...no ma tean vähemalt ühte inimest maailmas, kellele ainuüksi selle imeliste raviomadustega rakukogumi nimetamine stressi põhjustab..poor girl :( )...
samas..alati kui Mrs. LaRocca seda nalja teeb, on ingeril asja laua alla, et oma "kingapaelu siduda"..ja sedapsi ettevaatlikult ja enam vähem hääletult, end tühjaks naerda...

Aga muidu on rokk ja möll ja trall ja fun ja naer ja kops ja maks... ok lõpp läks käest ära..vabandan selle pärast..a ma jah päris tihti tunnen, et on kohe säherdune vajadus kasutada igast organite nimetusi...pean neid häälepaelu kasutades kuuldavale tooma ja kirjapildis väänab ka sõrm neid vägisi välja...kas see on vihje?..nagu vihje kõrgemaltpoolt, et erialavalikuga sai veits mööda pandud?...ahhh, kõik pole veel läbi...võtame kõrvalerialaks arsti :D...see on ju nii popp praegu...või mis?...selle all pean silmas igast "geniaalseid" kombinatsioone erialadest, mida näiliselt nagu õpitakse (teaduskond, mille teatud eriala üliõpilaste nimekirjas ollakse) ja neist mida nö kõrvale võetakse...mis see arst nüüd siis ära ei oleks...ma tean ju mis on geen ja et vere valgelibled kaitsevad organismi haiguste eest!...no mu McGyveri aju genereeris just plaab B, et alati võib ju litsentsituks arstiks hakata...nii et katki pole midagi selle mu arsti karjääriga...

Vaatasin täna prantsuse televisiooni..ja seal on säherdune lastekanal nagu Gulli...a vaat kus multse need näitavad...pole ime, et kogu siinne rahvastik seksuaalselt nii aktiivne on, kui äsja multsisobiliku sõnavara selgeks õppinud sipupüksikandjatele selliseid visuaalseid kujundeid teleekraani vahendusel ette mängitakse...nimelt oli keegi animafilmimeister loonud tegelaskujud, iseenesest armsad olevused, kellest kahel olid rinnad ( ühel kolm rinda ja teisel kaks )....kusjuures paljad, katmata rinnad...kus on feministid nüüd, kes kaebaks, et naisi diskrimineeritakse ja et kui pedofiilid seda multsi näeks, siis kasvaks neis sugutung ja nad hakkaks interneti vahendusel väikeste tüdrukute pilte otsima, mille lõpptulemuseks on ..teadagi mis...
või noh üldse..milleks need rinnad? Tove Janssonit võib küll selles mõttes sommide mingigi väärikuse päästerõngaks nimetada, kes alcolembese ja üsna räuskamisalti poro mainet (Eestis) suts modifitseerinud on...sest tema loodud lapsesõbralikud ( ja feministisõbralikud kaaaa :) ) ilma ühegi häiriva kehaosata MUUMITROLLID..ongi soomlase au ja uhkus ma ütlen...
ja ei Walt Disney Miki Hiirele ega Minnile saa laste visuaalse ahistamise süüdistust esitada, kuna ma lihtsalt ei ole veel jõudnud kõiki koomikseid läbi lugeda ja luubiga uurida...

Vahepeal on kell suht öö saanud ...midnuit on juba tunni aja kaugusele ajalukku maha jäänud...et ma heidan unele!
Ilusat Kõigile!
Inger

Monday, November 20, 2006

Kuulsin, et teil Eestis on munadega halvad lood...et Tallegg ei viitsi enam jaanuarist alates mune pesta jne...no krt ma ütlen...mul ikka „veab”.. mina, kes ma olen pestud munade fanaatiline fänn, pean nüüd koju naastes mingeid räpaseid mune endale poest koju tarima..
Ja ma olen endale uue hobi ka tekitanud...kas millegi kogumist, a la kollektsionääriks olemist saab hobina võtta? Ennemuiste justnagu sai..mõtlen just, et ega jälle mingeid eurodirektiive järgides pole millegi kogumist hobide nimekirjast eemaldatud...taon pariisi 7 eurose pastakaga vastu oimu ja üritan meelde tuletada...anyways..minu „mustapesu” kasti vaadates võib täiesti õigustatult tekkida kahtlus, et inger kogub musti riideid...mul on siin suur valik suitsuhaisuseid pluusesid, ühikakoridorist soki talla külge saadud plekkidega neidsamuseid, pükse, millel olevad huvitavad kujundid pärinevad metroos millegi ebamäärase sisse istumisest...jmt...ühika pesumasinad on lagunenud...tundub, et pariisi igasugused kodumasinate remonimehed on võtnud kollektiivse puhkuse ja sõitnud kõik karjakesti Dubaisse puhkama...pesumasinate tarvis seinal olev žetooniaparaat sööb ilma igasuguse häbitundeta su euromündid lihtsalt ära...ja seal sa seisad..keset koridori..käes 20kg musta pesu, puruvaene, sest mingi masin röövis sind just...ja vaatad vesiste silmadega teistele sama probleemi ees seisvatele isenditele ahastunud pilgul otsa..
Mõtlen, et ok..homne hommik on tänasest hommikust targem..koperdan oma tuppa tagasi..järgnevalt tahan endale mõnusa mango näol üllatust teha...sean oma kaks pikka koiba sinna traumaatilisi mälestusi esilekutsuvasse „sussipoodi”...ja avastan ukselt sildi, et täna oleme suletud...nagu mismõttes?...muutun kurvemaks..ahh pole hullu..siin lähedal on üks pood, mis on isegi pühapäeval avatud..on öösiti avatud..ja koguaeg avatud..sest seda peavad mingid toredad euronäljas inimesed...aga oh seda õnne ja õnnetust...see pood on ka täna..just täna kinni..misasja? mingi eriti läbinähtav kokkumäng, teeme ingerile ära?
No mis seal ikka siis...üks päev rosinasöömist tuleb figuurile ainult kasuks..mõtlen veel, et lähen ja ostan enda pariisi numbrile veits kõneaega..lähen kohta, kus seda teha saab..müüja on kõnevõimetu ja näitab ainult sõrmekesega sildile, et siin ei saa kaardiga maksta...ok ma tean et selle AS`i kõrval asub sularahaautomaat..kulgen sinna ja arvake ära, kas see automaat oli katki või jaaaa????..kas siin keegi üldse kunagi tööd teeb? Midagi üldse kunagi töötab, kui sul seda vaja on? Arrrghhhhhhhhhhh :S katsugu veel keegi öelda, et ma näen lihtsalt kõike liiga mustades toonides..

Nädalavahetusel juhtus minuga veel üks häda ja viletsus, minust sai sushisõltlane...miks viletsus? Sest ei Tartust ega Pärnust (kus ma edaspidi tihedamalt viibima hakkan) leia ma ilmselt kohta, kus keegi kvaliteetseid ja maitsvaid sushisid serveeriks...näen oma vaimusilmas lahendusena Jaapanisse kolimist...mis asi on üldse vaimusilm? Vanasti oli mul miski kiiks küljes ja ma kujutasin ette ja nö nägin oma vaimusilmas koguaeg, kuidas midagi minuga kokku põrkab või mind lööb...ja siis ma aegajalt vehkisin kätega...licalt lambist..käin korra koolis ära!
Nii käisin koolis ära...ja mis muga teel koju juhtus....õige! ma kogesin väljendi „näksi muru” sügavamat tähendust....kuigi muru on Pariisis ainult metafoor, muru asemel oli mul erilise konsistentsiga asfalt...mille peal terve päev sadanud vihmast ligane ollus, mis tekib neist tükkidest...teate küll...neist tükkidest, mis puude külge tekivad kevadel...ja suvel on ka need tükid puude küljes...aga sügisel need osised langevad...vedelevad maas nagu „langenud naised”...Pariisis me nimetame neid feuille`deks...uhhhhh..leaf noh...en english...no vaatame siis sõnaraamatust..LEHT...täpselt..just just...seda sõna ma hammaste ülemisest reast välja heita üritasingi...no ma hoomasin eemalt bussi lähenemas...pime oli ( nänänänänää mul ka veab vahest eksole)..et bussile jõuda tuli kolmemeetriste hüpetega ju bussijaama liduda...aga Mr. Tasakaal jättis mu maha...leidis endale teise..ja hülgas mu...sel samal hetkel olin sunnitud Mr.Tasakaalule tunnistama, et ei suuda ilma temata...selle illustreerimiseks pidin muidugi sopalompi lendama...sama kiirelt, kui sinna lennatud sai..sain ka üles ja, et siis õpiks oma vigadest või midagi,,aga ei...uuesti midagi tõstada vaja...libedaga ei saa ju gaas põhjas kohapealt minema..ratas hakkab all lihtsalt ringi käima..mu vend ütles küll seda mulle kord...a ühest kõrvast sisse, teisest välja eksole..no ja nii ma siis „näksisin teist korda muru”...nagu läbimärg, vihmavari MOODSALT tagurpidi (suurest tuulest, mitte et raskekaalu maailmameister inger sellele kaks korda peale oleks lennanud) käes...jalutasin bussikasse...mai saa aru miks keegi kusagil ei naernud...ma oleks küll hambad laiali kükakil asendis, sügavaid suusatamise liigutusi teinud juba ammu..a mis seal ikka...ju mu „kiiruga tehtud naljad” ei lähe siis prantslastele peale...
Ahjaaaa selle sushi juurde naastes, et selles Jaapani restoranis, kus me Kätliniga käisime..tervitati mind kultuurile eripärasel moel...menüüga vastu pead ja kui õige aeg käes, siis Jaapani mõistes kirjaoskamatule ( inimene, kes ikka veel, kuigi juba 21 aastane, pulkadega süüa ei oska) ingerile kahvliga otse pihku...veits ehmatas...kui keegi nagu midagi ei ütle ka..mitte midagi...ei palun või vabandust või äkki tuleb teil kahvliga paremini välja või midagi...noh igatahes...lõhega sushi oli hea!
Ühes omapärases ööklubis sai ka käidud..klubi ise pidavat muidu normaalne pleiss olema...a no peo valikuga pandi küll veits kurvist mööda ma ütlen...alguses ei osanud nagu ohtu märgata..muss oli meeldivalt bassine..muidugi heli valjusus ületas raudselt igasugused tervislikkuse piirid...et kõrvad olid lukkus, midagi pole parata...ja vahepeal tuli lõualuuga igast harjutusi teha, et vähem ebamugav oleks...aga kusagil ca kell 4 lasi keegi lavalaudadele mingi transvestiidi...mai teagi täpselt, mida neist „usulahu” kummardajatest arvata..ma veist pelgan..igast äärmuslikud kaldumised emmale kummale poolele ei ole kunagi päris see olnud, mida mina inimestes hinnanud olen...ja mida õudust see Pierre või Jaques (ema pandud nime järgi muidugi, ise oli ta selle raudselt juba ammu Esmeraldaks või Kelly`ks ümber nimetanud) laulma hakkas...igatahes see musitseerimist meenutav tegevus laval ajas klubis olnud rahvast suurema enamuse nii pöördesse, et juhtuma hakkasid..minu silmale vastuvõetamatud asjad..Ma olin sattunud nagu mingile seksodroomile..andke andeks minu konservatiivsus ( kusjuures varem ma ennast selleks ei pidanud...ei pea ka praegu tegelt...a ma ennetan niisama mõningate näpuvibutusi)...
Aga no Halloooo..istuda oma boyfriendiga klubidiivanil ( olles ise ka partnerile boyfriend) ja tõmmata lahti püksilukk ning üksteise ohjeldamatu näperdamise saatel suguelunditel kuhu iganes vajuda või siis tõusta (eksole) lasta..on max rõve..ma olin justnagu hiiglaslikul orgial..mingi paarike tantsuplatsil...mees askeldamas naise seljataga..ja siis äkki vaatab naine mulle eriti ihaleva pilguga otsa ja haarab mul rinnast..ma tõesti ei tea mida ta sellega saavutada üritas..kas licalt oooooo kas need on ehtsad vä? ajendas teda mind näppima või tuli mingi BI kirg peale, mida oleks nende meelest normaalne olnud seal samas kohapeal, kolmekesti ( koos tema mehega, moodustades grupi ya know) lahendada..ma hakkasin lihtsalt (võimalik, et shokist, mida kogu seal nähtu ja kogetu põhjustas) naerma...ja liikusin kiirelt selle kummalise paari juurest edasi..garderoobis..satun kokku Läti noormeestega, kes ka kabuhirmus asju haaravad ja kiruvad kogu toimuva veidrust..üks noormees nähes, et mingi naine mind jälle järjekorras ahistama kippus, sedakorda siis juukseid silitama..ütles talle „ dont touch her, she`s hetero!”...ma ei teadnud tegelt ka kas naerda või nutta..halb oli olla lihtsalt...kui kõik sind koguaeg näppida tahavad...näppige ennast krt võtaks!!!!Kusjuures näppida taheti sind lihtsalt näppimise pärast....mingit muud tähendust sellele ei olnudki...
Paratamatusena sai mulle selgemaks kui seebivesi see, et olen ikka üks vana aja inimene küll, kes kodust vana kooli kasvatuse on saanud...ja ma olen selle üle antud hetkel vaid uhke!!! Pariisi ma sellepärast ei sobigi, et heteroseksuaalsus on muutumas vähemuseks ja domineerima hakkavad ilmselt üha enam ja enam, meiekandis hetkel veel vähemustena eksisteerivad Bi-, lesbi- ja homonähtused..pluss veel sajad muud neist kolmest inspireerituna tekkinud orientatsioonid ja kõrvalekalded...Ma olen siin võõrkeha...
Nii paljust oleks veel rääkida...aga mai tea...muutun tõsiseks...ja uniseks juba...mu kujuteldav liivakell on järjekordse tunni ära pudisenud...et „...ma lahkun sinu juurest, ei taha sinu armastusel olla ees..” :) kui mu mälu mind alt ei vea, siis Kihnu poistel oli selliste sõnadega lugu kunagi repertuaaris...mulle meeldis :)
Aga Bonne nuit!
Inkumon ostab sooduspileti üliõpilasele Unemaale ja...naaseb siis kui ...ahhhh ühesõnaga Homme!

Sunday, November 19, 2006

Peksab..peksab...peksab...täiega segast...inimesed...jah teie, kes te neandertaallase arengujärgu läbinud olete ja teate, mis on MSN..mitte nagu generatsioon X Pariisist..kes alles endale tiguposti aadressi tegid...et mis K*PP see käib? Mina, kes ma teist 3000km lääne pool resideerun, koos maakera kõige amoraalsema rahvamurruga, ei saa kusagilt ühtegi vastust...mu elu sõltub siin (vanasti) konnaõgimisega tegelenud inimeste loodud riigis ja wannabe moepealinnas sellest leiutisest called msn...aga mai saa aru..see süsteem on ära õppinud (halva) koera kombed ega lama enam üldse, kui talle see käsk anda....ma mingi paaniliselt tallan siin pöidlaga sign in nuppu ..juba nädalajagu päevi..ekraanil on see koht juba lohku tõugatud...aga ma ei saa süsteemile ligi...ma olen meeleheitel juba...kas see rike puudutab ainult mind või on veel mõni sõber, kes tunneb, et talle liiga tehakse..mingi cybersüsteemi poolt?
Ma jään haigeks sedasi, kui ma teiega suhelda ei saa..

Tegelikult olen ma ikka tohutut viha täis hetkel...see viha koondab endas viha msni vastu, viha selle vastu, et mingi mees mulle bussis selga hüppas (võimalik, et kukkus) ja et me bussi põrandal siis kaksi lamasime, ja ta ei vabandanud ka, viha nende Eesti eitede vastu, kes on kaassüüdlased (minu jaoks) müüdi tekitamises, mis puudutab ida-euroopa naiste litsiks pidamist...mul oli tänu teile väga ebameeldiv kogemus...võite end jõuluks bensuga üle kasta ja tikku tõmmata...

Uhhhhhhh...nagu ma olen siis nii kuri, et ma ei suuda siia midagi head kirjutada hetkel...teen hingamisharjutusi ärritunutele!

Friday, November 17, 2006

Mul käisid täna esimesed päkapikud. Hommikul ärgates tuli maksimaalne "jõulutunne" peale, kui kari päkapikke mu suus suusamaratoni pidas. Tegemist oli haige peaga kaasneva boonusega, mida on kõigil maamuna kodanikel võimalik nautida, kui ainult tahtmist on ma ütlen. Et siis jah, asi läks, üle pika aja, käest ära ja nüüd ma siin olen - vaevu elutegevusest märku andes, üritan voodiga maksimaalses kontaktis olla, mis on omakorda tsirkuse tegemine, sest mingi viga has been made again..ja mulle on lapse- et mitte öelda poole inimese voodi antud. Ega siin nalja ei ole, kas magad kogu öö ühe külje peal või poole kehaga põrandal tolmu kogudes.
Kas ma näen viirastust? Sääsed....nähhhh...kust need siia said? Mingi onu Talv teeskleb, et lendab täiega peale ja liputab aegajalt öökülmadega, aga siin tõmblevad sääsed ringi...hämmastav...ütlen ühele ebaviisakalt..eesti keeles...tra mida sa imed siin..tüüp solvus..pani oma tiivapaarile hääled sisse ja tõmbas uttu....:S tegemist oli vist Eesti sääsega...ega siin nalja ei ole..tuleb ette nt. metroos neid ebamugavaid olukordi, kus kommenteerid mingit meest või asja ja siis kõrvalolev inimene koputab õlale, "oi, kas te räägite eesti keelt?"...duhhhhh...shame!

Ma sain endale uued sussiinod..emps tõi, otse Eestist sellised punased ja suure kollase lillemotiiviga sussid mulle...tuli välja, et nende kandmine võib problemaatiliseks osutuda...korduvalt olen end avastanud sussidega majaesist ust kinni panemas, olles teel kooli. Ja tippude tipp oli muidugi nende sussidga poodi minek...käisin süüa ostmas oma kodulähedal poes, kus ma siiamaani koguaeg käisin...edaspidised käimised seame suure kahtluse alla...no ja ühtäkki märkan silmanurgast midagi karjuvat punast..mis minu ülejäänud tumeda taustaga kuidagi kokku ei sobinud...peitsin silmad minu ees riiulil olnud hernepurgi taha ning näost sussi -punasena lippasin poest välja...rekordilise ajaga olin oma turvalises toas tagasi...ma usun, et kui siin numbritest räägiks, et millise sekundilise näitajaga ma sellise vahemaa läbisin, tehtaks minust automaatselt, võimalik et nimegi küsimata ja vägivaldselt järgmise olümpiaküla elanik.

Hobese alla olõs mia kua jään sii ükspüäe. Mai tea, mis liikluskultuur see siin on, et mingi mõnele on lubatud pidev peatee vä? see hobuse jorss ei vaadanud ju üldse kuhu ta oma kabjad veab...et ma oleks jah äärepealt hobusega vastu nägu saanud...kappas teine nagu segane...mingi veits veinine isane istus looma seljas ka, aga mulle tundus, et see ei saanud küll ööd ega mütsi aru, et kuhu ta täpselt teel oli või mis värk on...

Kell on õhtu ja ma pean ennast nüüd esimest korda voodist väljapoole nihutama...kaeb mida Pariis täna õhtul pakub...kirjutan mõnipäev pikemalt...
Sayanora!
Ingeerius

Saturday, November 04, 2006

Põhimõtteliselt on nüüd asjalood sellised, et Pariisi, Citeaux`i rue`le, nr 4 maja teisele korrusele on vabatahtlikke vaja..vabatahtlikke vajatakse seoses kaariese äkilise rünnakuga, mis on tingitud tohututes kogustes suhkruid sisaldavate produktide olemasoluga minu laual...tõsiselt inimesed..aidakem kaasmaalasel see tohutu kuhi läbi seedimise hävitada...palun! :(
Nimelt mu laual vedeleb seitse tahvlit keskmises mõõtkavas olevaid kalevi shokse...ja siis veel üks maksi tahvel kalevilt..mõned marsid ja kitkat`id, 5 pakki erinevaid shokolaadikomme...klaaskomme ja kuivatet ploome, aprikoose ja viinamarju...kui kõik see teis endiset kaastunnet esile ei kutsunud..siis ammmmmmmm ma vist tegin kusagil vea ja unustasin ära, et eestis on kõik ju mahepõllunduse fännid ja taimetoitlased...ehk siis tervislike eluviisidega, väikeste möödalaskmistega, kui McDrivest jälle BigMac kaasa saab ostetud...või peaks asja kuidagi teisiti serveerima? Et tegemist on tükitööga – ma maksan teile sandikopikaid, kui olete nõus väheke kaloreid manustama? Kuidas kõlab? On ju ahvatlev pakkumine..ja NB siinne sandikopikas on eestis juba arvestatav summa...nt kui eestis öeldakse, et noh selle töö eest on tasu selline, et ühe korraliku söögikorra saate ikka endale lubada( Muraka sõnad, kui küsitlusi läbi pidime viima)..siis kui ma samad sõnad siin lausun tähendab see umbes 600 eesti krooni suurust summat...käisime ema ja õega hommikust söömas..1 kohv 2 kakaod ja 3 singi-juustu saia ja meie arve oli 600 eesti krooni...:S...sai tuli arvet nähes sujuvalt maost suhu tagasi..ah pole hullu minu keskmine nimi ongi ju Rikas..kahjuks ainult vaimuvara poolest...ja seegi on, kui aus olla siis liialdus. :)
Selline asi juhtus...Tiina (nimi muudetud toim. ) ütleb äkki keset vaikust järgnevad sõnad..”Mul on kolm pulka ja üks on otsast ära”...Naer...kuidas te sellele reageeriks või kuidas te asjast aru saaks?..naer...mai saa...üks on otsast ära :)...asi oli selles, et inimene tahtis oma telefoni laadida, sest tal oli üks pulk vähem kui vaja...ma usun siiralt, et koomikugeenid on olemas :)
Vaepeal juhtus veel säherdune intsident, et käisin mina selle end turistideks nimetava seltskonnaga eestist...Louvres..juba 3ndat korda..a ega küll küllale liiga tee...seisin seal väheke teistest eemal, ema ja õde olid ka...ja siis tuleb mingi tädi from Japon või Hiina Rahvavabariigist, kes neil vahet suudab teha...räuskab, et picture picture..mõtlesin ok, kle a võta vähe vaiksemaks, sai pea mul kõrvakuulmist ära karjuma..isegi vilets teine...
Hakkasin siis ta käest fotokat haarama..tädi ei anna..naerab vaid hõreda hambareaga vastu...no ja siis andis oma kaamera hoopis kellelegi kolmandale..tuli välja, et mind aeti maailmakuulsa eksponaadiga lihtsalt segamini...Louvres on ju Mona Lisa :)...teie kes te mind teate saate ju isegi aru, et ma olen Mona Lisaga äravahetamiseni sarnane...tegid seal mitmed pildid, vahetasid üksteist piltidel...kõik olid maru rahul ja särasid õnnest, ilmselt oleks oma pakkumise ka teinud ja mind endale koju kapipeale ostnud...või siis oli asi selles, et inks kandis tol päeval kontsa..no ja 10 cm kontsa minu niigi ebainimlikult pikale jalale lisada...teeb must suhteliselt mkkkkk-mis-see-veel-on olendi...pole võimatu seegi, et mind aeti mikroinimeste poolt segamini maailma pikimate jalgadega modelliga, ehk siis Guinessi rekordiraamatus ära mainitud Adriana Sklenarikova-Karembeu`ga...

Eile õhtul tegin kerge õuetiiru..Käisin ühest jalast Liibanonlase ja teisest jalast Hispaanlase Joe`ga ühes väga šefis kohas..nimeks oli sel Budha-bar..räägitakse olevat üks turistide meelispaik, kus rahvamurrust never ever puudust ei tule..mõnus sisustus ja valgustus oli..idamaade stiilis..alumisel korrusel nautis rahvas õhtusööki ja ülemisel korrusel mis moodustas alumise kohal rõdu..sai drinkida, tantsida ja niisama chattida...muusika oli ülihea...kaasaegne tantsumuusika..ei lastud sulle ikka mingit kõrva virtsavee tekitajat Ace of Base`i Life is a Flower`it...nagu selles Pariisi „kuumimas” ööklubis Qeen`es...eile sain siis mina ka lõpuks teada mida tähendab expression (väljend) muinasjutuline elu..või elu kui muinasjutus tegelik tähendus...olin eile õhtul fking wannabe Cinderella alias Tuhkatriinu...ca 500m enne budha-bari sisenemist, lagunes mu vasaku jala eelnevalt üsna normis king, otse jalas..väga odavaks varbavaheks..klubis komberdasin suht Silver-üksjala kombel ringi...õnneks ei olnud tantsimiseks minule vajalikku ruumi olemas, seepärast sai õnnetust istudes hõlpsalt varjata...ok pannal tuli küljest ära..aga sellega asi ei piirdunud..endine kinga nime kandev bullshit mu jala otsas jätkas lagunemist...mingid paelad muudkui hargenist ja osakesed pudenesid..lõpuks meenutas see asi mu suure varba otsas lennuki maandumisrada..kujutate ju ette? Ei? Normaalne..ma ka ei kujutaks :) ...
Tulin siis koju ainult üks king jalas...veits külm oli a mis teha...tuleb ikka lasta eestist õiged pastlad või kuna juba aeg külmemapoolne, siis äkki hoopis paar seksikaid musti vilte saata..

Eile toimus ühikasööklas väike verbaalne kaklus ka..minu ja 6 tüübi vahel...olid teised jälle kes kusagilt..üks pakistanist, teine afganistaanist, kolmas moldovast ja noh eks nad kõik ühe kandi rahvas olid...tulid istusid vägivaldselt minuga samasse lauda..mölisesid alguses omaette...a lõpuks oli ikka vaja mind ka tülitada..mai viitsind rääkida..uskusin lollist peast, et lause je ne comprends pas lõpetab minu nendepoolse tülitamise...ränk eksimus!!..ok vestleme siis a in english...pole hetkel täpiks tõmblemise tujus, et teil lihtsam oleks..davai deal...mingi dude otse mu vastast hakkab siis demagoogitsema...blablabla..lõpuks muutus vestlus tulisemaks juba..jõuti siinkandis eriti populaarse teemani..mehed & naised & seks...olin hämmingus...kanakoib kurgus kinni ja kuulasin lihtsalt...no meie meelest peaksite te idaeurooplased rohkem vabamalt võtma..või mis sa tahadki et sul oleks 40 aastaselt ainult su lapsed, kes sind armastavad väää?..ei ole mõtet olla nii noorest peast aint ühe mehega koos ju...misasja sul on eesis poiss või? Camooon ...mis siis sellest?..siin peaks ju ka veel paar tükki tekitama..see on normaalne..mida sa kuivad?...ei ära saa valesti aru me ei taha suga seksida..aga lihtsalt...kle sul on maruilusad silmad..sa oled nii ilus...läheks õhtul välja?vahetaks numbrit?..AITAB!!!! Blaaa mis teil viga on...tra küll...ma saan aru et teie vabariigis on naised defitsiit..for god sake tei tohiks sellegipoolest nii madalale laskuda, et ükskõik keda ükskõik kus...saad aru ma ärkasin 10 mintsa tagasi..ma ei viitsinud isegi nägu pesta...rääkimata juuste kammimisest...pole kordagi oma ajaloos isegi kartuleid võtnud nii lohaka välimusega...mõtlesin et teen kiire tiiru alt sööklast läbi...siin on mul eriti kama2 milline ma parajasti välja näen...ja sa tuled mulle mingitest iluelementidest rääkima...ah või et siis räämas silm on iluasi teil siin....kle tegelt ka mees Don`t look now, but the man in the moon is laughing at you!!!