Pariisi elu

2006-12-06T02:11:00.000-08:00

PIIKS...ma teen endaga diili...oma suupruuki peab talitsema veitsa..muidu lajatatakse jälle kusgilt Kas sa selle suuga sööd ka vääää?....iga kord kui roppusepoiss (kas pole mitte diskrimineerimine? Ma määrasin just roppuse kui sellise soo :P ) üle huulte moodustuvasse lausesse tahab lipsata, asendan ma selle Porgandi Pille või Rukki Reinuga...
Tahan enda peale kaevata...ma ei viitsi enam...eemaldage see jõle Nais-Mr.Bean minust...mingi hale värdjas korraldab mulle koguaeg mingeid haigeid üritusi...mai tea mis mulje ma võõrastele inimestele sedasi jätta võin...ma kardan ennast juba ja kõike seda milles mu keha ja vaim kokkuleppele ei jõua...mind ei pea enam veenma minu dementseks olemises...tunnistan seda...nagu miks on vaja koguaeg unustada ja kaotada ja tähele mitte panna ja valesti mõista? Miks on vaja enda elu keeruliseks elada ja oma hälbelise käitumisega erinevate terviseajakirjade huviorbiidis tiirelda ja persooniloo kandidaat nr 1 olla? Rääkimata WANTED listist kuhu erinevad haiglavormid mind ilmselt juba kümmekond aastat tagasi lisasid...minuga juhtub koguaeg midagi tobedat ja piinlikku ja halba ja ebameeldivat...see, et ma kõigest alati ei räägi ei tähenda, et midagi kunagi ei juhtuks...ja need minu enda esilekutsutud juhtumised on veel lisaks neile käkkidele ja negativismist pakatavatele sündmustele, mida teiste inimeste algatus mind läbi elama sunnib...ja seda kõike on nii kuramuse palju (no sõna kuramuse ega kurat ei ole ingeri jaoks roppus, et seda ma Porgandi Pillega asendama ei hakka)...
Nagu see susside jalga unustamine ja nendega poodi minek..no ok see oli veel süütu case...aga kuidas suhtuda sellesse kui sa paned oma telefoni koti sellisesse avarusse loe küljetaskusse, kust sa seda ise ka otsida ei oska ja...oled üksi oma vale teadmisega lennujaama sõitva bussi peatumispaigast ja väljas on torm ja sa riskid ööbimiskohta tagasi joostes lennukist mahajäämisega...sest sa licalt ei mäleta kuhu sa oma telefoni panid...või veel..oh seda hajameelsuse tippu...loed üliolulise infoga smsi veits valesti ja duhhhh oledki Londoni teises otsas ja kindel lennujaamabussist mahajääja, mille pilet sul juba endsest ostetud oli...sa jooksed koos varustusega ( nagu sõjaväes ma kujutan ette) oma elu kiireima 1500m ..täielikus paduvihmas ja kõrgendatud ohus, et mingi puuoks võib sulle ülaltpoolt kallale sadada...siis sa avastad ööbimiskohas,et sa oled jobu ja su telefon oli terve see aeg sinuga käekotis kaasas...viskad nagu mimm ikka kiire pilgu peeglisse ja näed mingit konkreeset elukat sulle vastu vahtimas...jooksed silm kaelasadavast vihmast ja mitte organismi poolt väljutavast pisarast märg ja ripsmetush huule värvi asendamas...kolmandat korda sama piletimüügileti juurde ja ostad oma kolmanda metroopileti...see teeb siis ca 240 krooni poole tunni jooksul metroo peale kulutada...pole paha või mis?...loed oma meeleheitel (puuduliku)mõistusega bussiinfot sisaldvat smsi taas kord valesti ja astud raske südamega valele metroole...miks juba ette raske südamega? Sest ma ei usalda ennast ja tean, et nii libedalt ei saa asjad minna, et ma ka elus korra õigele bussile, rongile,metroole,laevale,lennule kohe esimese katsega satun eksole...
Noh täistabamus...sa oled kuradi maa-all ja helistada ei saa...jooksed maratonina tunduva vahemaa trepist üles...endiselt tselluliit reisi katmas...mõtled mis värk on...pole elus nii palju sporti meenutavat nii lühikese aja jooksul teinud ja endiselt ei kao see sünnidefekt mu kehalt...LEVIS! helistan...nuuksun vaid telefoni, et ma jään hiljaks...mulle jõuab alles 21.eluaastal kohale, et ma olen kirjaoskamatu...võttis ikka kaua aega...saan juba sada korda läbiveeritud smsist totaalselt uut infot ja vahetan liini...ja kui muidu sõidab metroo keskmiselt iga 3mintsa tagant siis sel hetkel näitab mashina seinal, et next metro jõuab minuni 9 minuti pärast..kas pole mitte vedamisega tegemist? Siis kui sul on ajalises mõttes näpp põhjas raiskab mingi süsteem su seda ressurssi oma suva järgi...loomulikult jäin ma bussist maha...aga kummardus siinkohal Kadrile, kes pidi ka närvikõdi üle elama...ja ehkupeale järgmist bussi oli nõus koos minuga ootama jääma, kuna tema käes olid piletid ja need kehtisid vakantsete kohtade olemasolul ka järgmisel bussil...noh...need paar kohta meile igatahes jäid ja lennulike me jõudsime...aga millise hinnaga? Eks ikka inksu närvirakkude kulu ja halli juuksekarva hinnaga...ma kohe tõmban magnetina igast nõrganärvilistele mittesoovitavaid sündmusi endale kaela...
Aga muidu oli week-end Londonis muhe...külastasime üht ühika jõulupidu...paraku mu kommentaarid selle ürituse kohta saavad olema kesised, kuna lahkusin ürituselt kiirusel..mis ei luba saabumsel ja lahkumisel suurt vahet teha...eesmärgiks oli muidugi millegi enama jahil olek...aga siinkohal PUUKS...vabandust nii ei tehta...ehk siis PIIKS...ei saanudki suurt asja tollest õhtust enam...samas rampväsimus oli ka kontides
pärast päeva, mis algas 4.45...
noh laupäev möödus fish and chipsi otsimise tähe all ja arvake ära, kas mister nälg peksis meid malakaga MacDonaldsisse enne kui kurikuulsa fish and chipsi kusagilt leida suutsime? Oojaaa...kiirtoiduorjad ma ütlen...kusjuures vahetult pärast hambaauku kadunud burgeri ja veega pooleks fanta jäljetut kadumist jäi meie teele kohake, mis fish and chipse pakkus..ai Porgandi Pille kui vihale see ajas...noh olks..väike „shoping” Harrodsis..silmshoping ofcourse..eesti keskmise aastapalga eest oleks endale saanud sukkpüksid soetada näiteks...fäänsi kas pole? Imestan, et mind mitmehooajataguste teksapükste kandmise eest luksuskaubamajast välja ei visatud...mis kõige müstilisem, et mingi tipp topp müüja ehmatas mind lausega..”kas te sooviksite seda proovida?”...OMG..mida?minuga räägite? Seda? Hea et ma seda vaadata julgen..käsitööna valminud juveelidega kaunistet õhtukleit..maksis mõned kroonid ja sendid peale..no mõtlesin et proovimisele järgneb ilmselt kohustuslik ostmise protseduur..tegin kätega võlur Merlinile iseloomuliku liigutuse, kujutasin ette, et mind ümbritses hetkeks valge toss ja ma muutusin nähtamatuks...naer..okok nii hulluks asi ei läinud...a pmst vaimset rotti kasvatas see kaubamaja minus kindlasti.
..jalutasime mööda Londoni nunnusid tänavaid..tohutult armas linn...Pariis on köömes mu meelest selle kõrval..samas Pariisis on täiuslikum metroosüsteem..aga London on ilusam ja puhtam..Laupäeva õhtul olime nõus Kadriga end kristlik-konservatiivseteks noorteks valetama..meie maailmanägemuses pidi esikohal olema parempoolne majanduspoliitika ja meie elu pidi kulgema vaid poliitiliselt aktiivset rada..see kõik oli vajalik selleks, et pääseda probleemideta Londonis samal ajal toimunud poliitikahuviliste noorte mingi konverentsi käigus peetud lahkumispeole Thamesil...tegu oli siis laevapeoga..üsna muhe üritus oli..keegi kõrri kargama ei tulnud, et ma piisavalt poliitilist teksti suust ei aja..kepsutasid aga jalga ja tipsutasid oma joogisegu...tore oli..ja soe vahelduseks pariisi külmadele öödele..
Muidu kui ma tulin siis pidin taas lennujaamas trauma üle elama..ma olin kuidagi kahe silma vahele jätnud selle, et mu riiete vahele oli ununenud isalt kingiks saadud parfüüm..mis jõhkralt turvakontrollis kusagilt aluspesu vahelt eemaldati...palusin seal pisarsilmil veel, et kas ma saaks seda kuidagi oma suurde pagasisse ümber tõsta...öeldi ei...aga kas ma saaks pühapäeval selle tagasi kui ma samas lennujaamas maandun...EI!!! tüüp viskas äkki minu jaoks olulise kingituse...(asi ei olnud selle materiaalses väärtuses vaid..olulisuses kingi tegija mõttes)..lihtsalt prügikasti..koos teiste poolikute veepudelite, külmrelvade ja tulirelvadega vedeles mu lõhn seal..koos lõhnaga peeti vajalikuks mind ka korgitserist ilma jätta..kusjuures käärid ja silmatilgad jäid absoluutselt puutumata...silmatilgad on ju iga enesest lugupidava terroristi käsipagasis..alati!! nende tilkadega saab ju igast „nalja” teha...mis siis kui ma oleks otsustanud neid tilkasid pilootide joogipoolisse soetada..kindlasti oleks viisi leidnud..või ülejäänud meeskonna liikmete pildituks tegemisel kasutanud?vaatan, et eesti ajakirjandusel ei hoia need easyjeti turvatöötajad küll silma peal – no kuidas nad siis ei teadnud, et meiekandis on populaarne silmatilka mitte just päris selle pakendil ettenähtud otstarbel kasutada..
või oleks tekkinud kihk veits märatseda ja inimesi kääridega sandistada?..ma usun, et tegelt oli tüüp mingi krdi praktikant...noh ja palka ei saa..jõuluks preemiat ka mitte..ja oli vaja koju naisele jõulukingiks väike Davidoffi parfüüm viia ja korgitserist oli ta ise juba ammu unistanud..eks ole ju ka ütlemine, et mis ühele õnn on teisele õnnetus!
Londonist tulles juhtusin pealt nägema kuidas ühe naisterahva terve kosmeetikakott käsipagasist eemaldati...kahju hakkas kohe..ainult, et ma ei saanud nüüd päris hästi aru, et kas kosmeetikakott kui selline on ka LIQUID väää?...sest turvatöötaja võttis talt koti kogu selle sisuga ja viskas prügikasti..ma oleks küll mässu tõstnud..aga tundus, et see naine võttis oma olematu süü omaks ja leppis asjaoluga...
Muidu eile käisin ju neljandat korda COURSis...see on siis see asutus, kust ma oma ühikasse makstud ettemaksuraha peaksin tagasi saama...jääb mulje nagu ka selle asutuse töötajad korjavad endale jõulupreemiarahasid ja seda vaeste ida-euroopa tudengite arvelt..sest võimatu on seda nutsu veel kord oma silmaga näha..esmaspäeval kui sinna läksin võttis mind keegi kuulmishälbega ja täisladistatud kampsuniga vanamees vastu..ütles, et mul on endiselt mingi dokument puudu..et nad ei saa maksta raha kui ma seda paberit neile ühikast ei too...ma hakkan vaikselt enesekontrolli kaotama...no mis Rukki Rein siin toimub? Helistab mu ühikasse..keegi nagu ikka vastu ei võta...ööbin spets selle eesmärgiga oma vanas voodis, et järgmine hommik esimene olla, kes ühikas oma asja korda saab..aga ma saan kõigest halvustava pilgu osaliseks a la mida sa raiskad meie aega siin ahhh??krt nagu esimest korda tahab keegi oma ettemaksu raha tagasi saada...nad ei tea ööd ega mütsi mis dokumente vaja on ..mille jaoks..kuhu...
Mis idioodid sinna palgatud on? Jahh loomulikult...vahepeal räägime kolleegiga sellest, kuidas eile Pierriga date läks...ja siis kellegi kolmanda tervisehädast..Porgand Pille..mis krdi klienditeenindus see on siin?? Mul on tõsiselt kiire, et õigeks ajaks veel ka COURSi jõuda..vahepeal nad veel jõuavad mind süüdistada ja öelda, et mul on ka nende jaoks mingi dokument puudu..katsun käte ja jalgadega selgitada, et nad mu kausta korralikult läbi vaataks, sest mina mäletan .et andsin nimetatud paberi tulles neile..kuidagi eriti vastumeelselt siis vaatab..ja näe leiabki selle paberi..no andke andeks, aga tegemist on mutsudemaaga...kõik defektsed inimesed oleks justkui siia kogunenud..elavad siin rõõmsalt üheskoos...ja ma mõtlen uuest ringi selle enda dementseks olemise kohapealt...vist ikka mitte niiväga...võrreldes nendega...
Ok nüüd on mul juba 4 erinevat dokumenti tõestamaks midaiganes kasvõi seda, et aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase..aga kui ma Coursi jõuan on keegi nobenäpp jõudnud uksele sildi kleepida...Erakorraliselt Suletud...JÄLLE...Rukki Rein ja Porgandi Pille...uhhhhhhhhhhhhhh tahaks midagi eriti roppu neile uksele kirjutada..kusjuures ma eile ekstra küsisin neilt, et kas te saate mulle täie veendumuse juures öelda ja lubada, et olete homme avatud, kui ma nende dokumentidega laekun? Öeldi ma arvan küll...lehmaudarakari...soovitan soojalt kõigil, kellel kungi pariisis tuleb mingit ettemaksu maksta..viimase kuu üüri maksmisest hoiduda ja siis ongi kõik korras..ei pea seda kebernutti läbi elama..neljapäeval lähen sinna viiendat korda..tea kas ongi mõtet..

2006-11-28T07:19:00.000-08:00

Vaevaline Tere Hommikust kõigile siit süngest ja pilvisest Pariisist..ma olen eilse koolipäeva shokeerivatest sündmustest endiselt häiritud..ja mõtlen siin tõsimeeli iseendast kui maailma halvimast inimesest...ma olin selle ettekandega kuu aega rämedat vaeva näinud...videoklipigi valmistanud...aga ma mõistan, et oli ikka kuramuse hull tükk minna mainly prantslastest (loe korstendest...või on õige öelda korstnatest?...duhh mai oska eesti keelt) koosneva audika ette ja neile suitsetamise halbadest tagajärgedest ja faktidest kõneleda..mu jalg tõmbus krampi ja hääl kadus ära juba enne tunni algust, kui klassiruumi uksetaga oodates tuli mingi meesterahvas ja kutsus mu õppejõudu „väikesele suitsule”...mõtlesin oooblaaaaa seda veel vaja..ei olnud kursis oma õpsi suitsulembusega..nii et vale teemavalik ja ilmselt maksan ma selle eest oma hindega...
Nagu karta oligi rünnati mind pärast ettekande lõppu igast kandist...kes ütles, et ma olen idioot, kuna ma ei saa aru et „smoking is cool”...kes ütles, et inimõigus ongi see, et inimesel on vaba valik käituda kuidas ta tahab ( << päris „teadlik tibi” oli ma vaatan...mai kujuta ette kust ta üldse sõna inimõigus kuulnud oli...)...keegi mölises et pohh ju et surevad inimesed, nagunii surrakse ...kas autoõnnetuse või alco või tapmise pärast...
Ah et siis mina ei ole tolerantne, kuna ütlesin et ilmselt sureb aastal 2020 10 miljonit inimest, kui tubaka tarbimine sellisel määral ja koguses jätkub...
Aga milline seadus annab õiguse sul(prantslasest suitsetajal...tean jah, et see võib kõlada nagu Nigeeria suitsetaja võiks mulle näkku tossata..a hetkel on mu pahameel suunatud just siinsele arrogantsele seltskonnale) mind tappa? Ma ei taha 20aasta pärast kopsuvähki ega südamehaigusesse surra, sest et sinu jaoks on smoking cool...ta õiendab minuga, et kõigil on õigus teha mida nad tahavad...õigus valida...aga kuhu jääb mittesuitsetajate (PARIISis vähemust esindav) valikuvabadus? Kuhu jääb minu õigus elada puhta õhuga keskkonnas? Mulle antakse suurepärane valikuvõimalus, ära käi siis väljas (public places) kui sind suits häirib.. ära mine baari, kohvikusse ega ööklubisse..ehk siis mina olen see kes on normaalsetel inimestel ees ja minu käitumine on hoopis vale...
Kui tavaliselt on selleks ettekandeks ette nähtud mingi 15 mintsa, siis minu oma lõppes 1h ja 45 mintsa pärast algusaega...tohutu sõnasõda mis maha sai peetud ja kõige hullem oli, et õps ründas mind ka... kuidas sa julged meilt küsida, et miks me sunnime oma lähedasi elama keskkonnas kus neil on kõrgendatud risk surra 17nesse erinevasse vähki, mida suitsetamine ( ka passiivne) põhjustab??..its was just a fking question..kas tõde teeb haiget? See et sa oma lapsi selle tegevusega tapad?..
”Smoking is cool and i dont care if it can cause pregnant women difficulties and make them have low birth weight babies,” << ühe „laheda” tibi sõnavõtt eilses seminaris ...lõppkokkuvõttes olin ikka mina paha...tulen siin suitsetajaid oma faktidega ründama..
Ütlesin dont panic, võite kõik üksteist surnuks suitsetada...mul on õnneks puhtama õhuga keskkond kuhu õige pea tagasi pöörduda...ma olen surmveendunud, et saan Tallinna lennujaamas puhta õhu mürgituse..võimalik, et satun suure kopsukahjustuse tagajärjel isegi intensiivravisse...

Ma muidu täna ajasin asju ka..noh tegin seda tööd, mida siin 3-4x peab üle tegema, et asi ikka jookseks..mulle ütles ühika sektretär isiklikult eelmisel nädalal, et ma 28nda kuupäeva hommikul kell 9.00 all fuajees oleks ja koristajale, kes ainult ja kordan veelkord..ainult..sel momendil valmis on, et tulla ja su tuba üle kontrollida ja oma allkirjaga tõestada, et kogu (olematu) mööbel on alles, et sa võiks oma ettemaksu money tagasi saada..ekstra varajane ärkamine ja enese alla vedamine on kasutu..nädal aega hiljem ei mäleta mind enam keegi, isegi see sama sekretär mitte, kellega ma oma probleemist juba eelneva kuu jooksul 3x olen rääkinud..ja ma olen alati arvanud, et minu mälu on halb...mõtlesin just ümber..
Üritan talle siis uuesti seletada, ta märkab paberit mu näpus ja haarab selle..ma olin sinna grammatiliselt korrektse teksti sirgeldanud, mida arusaamatuses kasutada...ok talle meenub..aga ajab siis oma jura edasi..aga miks te täna tahate oma ruumi üle lasta vaadata..kle tsikk sa ise ütlesid mulle eelmine nädal, et 28 kell 9 ja ei kunagi hiljem, sest see on su first and last chance!..jah aga homme ei sobiks siis vä?..eiiiiiii ( siin tuleb resoluutselt ja karmilt oma tõega peale lennata, muidu ei saa siit midagi..kunagi)...tibi mõtleb ja ütleb, et ok tulge siis kell kümme tagasi..ma küsin üle, tundub kuidagi imelik.et miks kell 9 siis enam järsku ei saa ja kell 10 saab..et täna tunni aja pärast kell kümme või?...OUI!
no ok..lähen oma tuppa tagasi..järsku mingi maru vihane koputus mu uksel..tegelesin riiete vahetamisega ja olin püksata ei tormanud kohe uksele...ja see närvid läbi tegelane koputas 4x selle aja jooksul , kui mul sekund kaks dressi jalgatõmbamiseks aega kulus....duhhhh...
ok mingi koristaja, kes käseb mul kärmelt alla hüpata ja sealt paber tuua, kuhu ta ristikesi hakkab tõmbama...et mis on korras mis ei ole korras...toon ära selle..kuigi kell on pool kümme vaata...kas nad ise ka kunagi aru saavad mida nad millal tegema peavad...segaduse sepad on nad siis kõik parajad ma ütlen...noh vaatab tuba ja läheb mu kaasüürilise voodit näppima..leiab, et sellel voodil on 2 katkist ribi ja ütleb, et ma ei saa oma ettemaksu raha tagasi..normaaaaalne..milles te mind siis nüüd süüdistategi täpsemalt? Voodi katki tegemise pealtvaatamises või? Soovitaks tal panni lakkuda, aga tädiga tuleb rääkida aint kohalikus keeles ja ma ei oska seda prantsuse keeles öelda..a kle ma ei maga muidu nagu siin..ma magan näe SEAL..näpib mu voodit ka..vaatab veits kahtlustavalt ja siis ütleb ,et ok su voodiga on kõik korras..ja teeb 3 ilusat ristikest õigetesse kastidesse, just nii nagu mul vaja on...jah, ilusat päeva teile ka madam!
Nüüd ummisjalu COURSi poole liduma, sest oma ettemaksu raha peaksin sellest asutusest kätte saama..ja mulle öeldi alt sekretäri poolt, et täna on neil viimane tööpäev, et siis neil hakkab jõulupuhkus..kummaline...kuu aega kestab siin mõnel „tööinimesel” jõulupuhkus..jõuan sinna..mis toimub..uks luks..ei ole..ei tulnud mingit jõuluvana..ei eiii....päkapikk ka ei käinud...minge muffi...lähen alla infolauda ja tädi nii lahke teine...hakkab muga vabatahtlikult inglise keeles rääkima...ju mas paksu ameeriklase mulje jätsin..ja ütleb et kaikki on kunnossa..et tule homme uuesti...ei mis jõulupuhkus?..nad on aint 1x nädalas avatud noh...aint kolmapäeviti..selgeeeeeee..ma siis tulen homme uuesti...siin ei olegi lootust, et sa kunagi mingi dokumendi ühe päevaga aetud saad..mission impossible!
Aga miks ma üldse ühikast ära tulen, kuigi semester pole ju veel läbi ja eksameid vaja teha..ma nimelt kolin..päris prantsuse perre alias peresse mõneks nädalaks..ma arvan, et tõelised kogemused ja seiklused hakkavad alles siis juhtuma, kui ma pühapäeval oma uude koju saabun...Reedel hääletan muidu lennujaamas..mingi easyjeti piloodiga on juba kokkulepe ka olemas, kes mind peale lubas võtta ja Londonisse transportida..noh a mure säherdune, et kui keegi teab mingit öömaja võimalust Londonis, siis ole sõber ja viska mulle e-mailile väike trükk...oleks tänulik...sest hetkel on case selline, et Inger ja sõps Kadri naudivad kaks ööd tähistaevast...

Helistab viienda korruse romantikahuviline ( 27a, lühikest kasvu (mehe kohta! Mingi meeter 70), ca 4cm tumeda juuksekarvaga (jah ainult ühe karvaga!), väga aktiivne (krdi hüppaja), enda arvates atraktiivne ka ( reaalsus on midagi muud), nimi oli liiga keeruline, et kui huvi on , siis ma annan teile ta kontaktid!) : „Hey Inger, how are ya?”
Inks:” Bonsoir, kle olemine oli suurepärane hetkeni mil sa mu telefoniekraanile tõmblema tulid.”
Romantikahuviline (edaspidi suur R):” What did u say? I didnt hear you?”
Inks:” Nonii, lisaks taandarenenud kõrvakuulmisele ei ole sa ka just intelligentsuse tipp. Ära valeta, sa ei saa ju tegelt sittagi aru mida ma räägin.”
Suur R :” Hehhehheee, you are so funny when u speak that language!”
Inks:” kle ema on sul huumor!”
Suur R:”I see. Would you like to see one great film at my place tonight?”
Inks:” Mida sa näed? Aaaaaa kui nunnu - sa ei olegi nagu kõik teised ja kutsud kohvi joomise asemel hoopis filmi vaatama. Kle tegelt sa nägid liiga vestern välja, et su hea filmi maitset usaldada.”
Suur R:” So what`s it gonna be? Did i just hear YES?”
Inks:” Kle mister kuulmishälve, ma annaks sulle Aasta Luulu auhinna, sa oled selle 100ga ära teeninud. Ma lõpetan nüüd ja siirdun aknale tuule suuna muutumist jälgima.
Byeee!”
Katkestan kõne ja naudin vaikust...pähekulunud koputus...duhhhh not again!..
Suur R( oma tobeda naiseliku hääletooniga ja suu kõrvuni peas):”Hey, how are ya?..............................................................................................

2006-11-23T16:01:00.000-08:00

w w w.pariisimure.blogspot.com ...mul on mure...mulle tundub, et ühe kaasõpilase vaimne tervis on ohus...olen teda tunnis silmanurgast jälginud ( vahet ei ole et ta täpselt mu seljataga istub ja ma aegajalt tema jälgimiseks keerulisi akrobaatilisi poose harrastama pean)...tema käitumine on minus esile kutsunud tõelise kaastundelaine...teeb ju murelikuks, kui teine istub koguaeg kaks jalga permanentselt maad puudutamas, pea on sellises asendis, mis lubab arvata, et perearst kirjutas talle just sellise nurga all pea hoidmise retsepti juba aastaid tagasi välja, tema parem käsi on pidevas krambihoos ja hakkab iga kord üsna suures ulatuses värisema, kui õppejõud klassi ees lause moodustab, ta vaikib koguaeg valel ajal ( siis kui õps teda küsib ) ja pruugib suud siis, kui rääkimine hõbe ja vaikimine kuld on, temast ei või kunagi teada millal ta oma silma sul peal hoiab, sest sa lihtsalt ei saa aru millal tal see nägemismeele ori avatud, millal suletud on(rahvuslik eripära)...Saage tuttavaks -> Jaeng-Huang....
miks aga tema muidu tervet ( ma ei ole kindel tegelt ) keha, terve vaimu kadu ähvardab? asi selles, et õps va sindrinahk, teeb tsiki kallal seda seniilsuse nalja...ja talle ei saa endiselt küllalt...semester hakkab lõpule jõudma..aga õps nimetab teda endiselt "kogemata" ženžen`iks...(Siberi ženžen on miski stressiravim...no ma tean vähemalt ühte inimest maailmas, kellele ainuüksi selle imeliste raviomadustega rakukogumi nimetamine stressi põhjustab..poor girl :( )...
samas..alati kui Mrs. LaRocca seda nalja teeb, on ingeril asja laua alla, et oma "kingapaelu siduda"..ja sedapsi ettevaatlikult ja enam vähem hääletult, end tühjaks naerda...

Aga muidu on rokk ja möll ja trall ja fun ja naer ja kops ja maks... ok lõpp läks käest ära..vabandan selle pärast..a ma jah päris tihti tunnen, et on kohe säherdune vajadus kasutada igast organite nimetusi...pean neid häälepaelu kasutades kuuldavale tooma ja kirjapildis väänab ka sõrm neid vägisi välja...kas see on vihje?..nagu vihje kõrgemaltpoolt, et erialavalikuga sai veits mööda pandud?...ahhh, kõik pole veel läbi...võtame kõrvalerialaks arsti :D...see on ju nii popp praegu...või mis?...selle all pean silmas igast "geniaalseid" kombinatsioone erialadest, mida näiliselt nagu õpitakse (teaduskond, mille teatud eriala üliõpilaste nimekirjas ollakse) ja neist mida nö kõrvale võetakse...mis see arst nüüd siis ära ei oleks...ma tean ju mis on geen ja et vere valgelibled kaitsevad organismi haiguste eest!...no mu McGyveri aju genereeris just plaab B, et alati võib ju litsentsituks arstiks hakata...nii et katki pole midagi selle mu arsti karjääriga...

Vaatasin täna prantsuse televisiooni..ja seal on säherdune lastekanal nagu Gulli...a vaat kus multse need näitavad...pole ime, et kogu siinne rahvastik seksuaalselt nii aktiivne on, kui äsja multsisobiliku sõnavara selgeks õppinud sipupüksikandjatele selliseid visuaalseid kujundeid teleekraani vahendusel ette mängitakse...nimelt oli keegi animafilmimeister loonud tegelaskujud, iseenesest armsad olevused, kellest kahel olid rinnad ( ühel kolm rinda ja teisel kaks )....kusjuures paljad, katmata rinnad...kus on feministid nüüd, kes kaebaks, et naisi diskrimineeritakse ja et kui pedofiilid seda multsi näeks, siis kasvaks neis sugutung ja nad hakkaks interneti vahendusel väikeste tüdrukute pilte otsima, mille lõpptulemuseks on ..teadagi mis...
või noh üldse..milleks need rinnad? Tove Janssonit võib küll selles mõttes sommide mingigi väärikuse päästerõngaks nimetada, kes alcolembese ja üsna räuskamisalti poro mainet (Eestis) suts modifitseerinud on...sest tema loodud lapsesõbralikud ( ja feministisõbralikud kaaaa :) ) ilma ühegi häiriva kehaosata MUUMITROLLID..ongi soomlase au ja uhkus ma ütlen...
ja ei Walt Disney Miki Hiirele ega Minnile saa laste visuaalse ahistamise süüdistust esitada, kuna ma lihtsalt ei ole veel jõudnud kõiki koomikseid läbi lugeda ja luubiga uurida...

Vahepeal on kell suht öö saanud ...midnuit on juba tunni aja kaugusele ajalukku maha jäänud...et ma heidan unele!
Ilusat Kõigile!
Inger

2006-11-20T15:36:00.000-08:00

Kuulsin, et teil Eestis on munadega halvad lood...et Tallegg ei viitsi enam jaanuarist alates mune pesta jne...no krt ma ütlen...mul ikka „veab”.. mina, kes ma olen pestud munade fanaatiline fänn, pean nüüd koju naastes mingeid räpaseid mune endale poest koju tarima..
Ja ma olen endale uue hobi ka tekitanud...kas millegi kogumist, a la kollektsionääriks olemist saab hobina võtta? Ennemuiste justnagu sai..mõtlen just, et ega jälle mingeid eurodirektiive järgides pole millegi kogumist hobide nimekirjast eemaldatud...taon pariisi 7 eurose pastakaga vastu oimu ja üritan meelde tuletada...anyways..minu „mustapesu” kasti vaadates võib täiesti õigustatult tekkida kahtlus, et inger kogub musti riideid...mul on siin suur valik suitsuhaisuseid pluusesid, ühikakoridorist soki talla külge saadud plekkidega neidsamuseid, pükse, millel olevad huvitavad kujundid pärinevad metroos millegi ebamäärase sisse istumisest...jmt...ühika pesumasinad on lagunenud...tundub, et pariisi igasugused kodumasinate remonimehed on võtnud kollektiivse puhkuse ja sõitnud kõik karjakesti Dubaisse puhkama...pesumasinate tarvis seinal olev žetooniaparaat sööb ilma igasuguse häbitundeta su euromündid lihtsalt ära...ja seal sa seisad..keset koridori..käes 20kg musta pesu, puruvaene, sest mingi masin röövis sind just...ja vaatad vesiste silmadega teistele sama probleemi ees seisvatele isenditele ahastunud pilgul otsa..
Mõtlen, et ok..homne hommik on tänasest hommikust targem..koperdan oma tuppa tagasi..järgnevalt tahan endale mõnusa mango näol üllatust teha...sean oma kaks pikka koiba sinna traumaatilisi mälestusi esilekutsuvasse „sussipoodi”...ja avastan ukselt sildi, et täna oleme suletud...nagu mismõttes?...muutun kurvemaks..ahh pole hullu..siin lähedal on üks pood, mis on isegi pühapäeval avatud..on öösiti avatud..ja koguaeg avatud..sest seda peavad mingid toredad euronäljas inimesed...aga oh seda õnne ja õnnetust...see pood on ka täna..just täna kinni..misasja? mingi eriti läbinähtav kokkumäng, teeme ingerile ära?
No mis seal ikka siis...üks päev rosinasöömist tuleb figuurile ainult kasuks..mõtlen veel, et lähen ja ostan enda pariisi numbrile veits kõneaega..lähen kohta, kus seda teha saab..müüja on kõnevõimetu ja näitab ainult sõrmekesega sildile, et siin ei saa kaardiga maksta...ok ma tean et selle AS`i kõrval asub sularahaautomaat..kulgen sinna ja arvake ära, kas see automaat oli katki või jaaaa????..kas siin keegi üldse kunagi tööd teeb? Midagi üldse kunagi töötab, kui sul seda vaja on? Arrrghhhhhhhhhhh :S katsugu veel keegi öelda, et ma näen lihtsalt kõike liiga mustades toonides..

Nädalavahetusel juhtus minuga veel üks häda ja viletsus, minust sai sushisõltlane...miks viletsus? Sest ei Tartust ega Pärnust (kus ma edaspidi tihedamalt viibima hakkan) leia ma ilmselt kohta, kus keegi kvaliteetseid ja maitsvaid sushisid serveeriks...näen oma vaimusilmas lahendusena Jaapanisse kolimist...mis asi on üldse vaimusilm? Vanasti oli mul miski kiiks küljes ja ma kujutasin ette ja nö nägin oma vaimusilmas koguaeg, kuidas midagi minuga kokku põrkab või mind lööb...ja siis ma aegajalt vehkisin kätega...licalt lambist..käin korra koolis ära!
Nii käisin koolis ära...ja mis muga teel koju juhtus....õige! ma kogesin väljendi „näksi muru” sügavamat tähendust....kuigi muru on Pariisis ainult metafoor, muru asemel oli mul erilise konsistentsiga asfalt...mille peal terve päev sadanud vihmast ligane ollus, mis tekib neist tükkidest...teate küll...neist tükkidest, mis puude külge tekivad kevadel...ja suvel on ka need tükid puude küljes...aga sügisel need osised langevad...vedelevad maas nagu „langenud naised”...Pariisis me nimetame neid feuille`deks...uhhhhh..leaf noh...en english...no vaatame siis sõnaraamatust..LEHT...täpselt..just just...seda sõna ma hammaste ülemisest reast välja heita üritasingi...no ma hoomasin eemalt bussi lähenemas...pime oli ( nänänänänää mul ka veab vahest eksole)..et bussile jõuda tuli kolmemeetriste hüpetega ju bussijaama liduda...aga Mr. Tasakaal jättis mu maha...leidis endale teise..ja hülgas mu...sel samal hetkel olin sunnitud Mr.Tasakaalule tunnistama, et ei suuda ilma temata...selle illustreerimiseks pidin muidugi sopalompi lendama...sama kiirelt, kui sinna lennatud sai..sain ka üles ja, et siis õpiks oma vigadest või midagi,,aga ei...uuesti midagi tõstada vaja...libedaga ei saa ju gaas põhjas kohapealt minema..ratas hakkab all lihtsalt ringi käima..mu vend ütles küll seda mulle kord...a ühest kõrvast sisse, teisest välja eksole..no ja nii ma siis „näksisin teist korda muru”...nagu läbimärg, vihmavari MOODSALT tagurpidi (suurest tuulest, mitte et raskekaalu maailmameister inger sellele kaks korda peale oleks lennanud) käes...jalutasin bussikasse...mai saa aru miks keegi kusagil ei naernud...ma oleks küll hambad laiali kükakil asendis, sügavaid suusatamise liigutusi teinud juba ammu..a mis seal ikka...ju mu „kiiruga tehtud naljad” ei lähe siis prantslastele peale...
Ahjaaaa selle sushi juurde naastes, et selles Jaapani restoranis, kus me Kätliniga käisime..tervitati mind kultuurile eripärasel moel...menüüga vastu pead ja kui õige aeg käes, siis Jaapani mõistes kirjaoskamatule ( inimene, kes ikka veel, kuigi juba 21 aastane, pulkadega süüa ei oska) ingerile kahvliga otse pihku...veits ehmatas...kui keegi nagu midagi ei ütle ka..mitte midagi...ei palun või vabandust või äkki tuleb teil kahvliga paremini välja või midagi...noh igatahes...lõhega sushi oli hea!
Ühes omapärases ööklubis sai ka käidud..klubi ise pidavat muidu normaalne pleiss olema...a no peo valikuga pandi küll veits kurvist mööda ma ütlen...alguses ei osanud nagu ohtu märgata..muss oli meeldivalt bassine..muidugi heli valjusus ületas raudselt igasugused tervislikkuse piirid...et kõrvad olid lukkus, midagi pole parata...ja vahepeal tuli lõualuuga igast harjutusi teha, et vähem ebamugav oleks...aga kusagil ca kell 4 lasi keegi lavalaudadele mingi transvestiidi...mai teagi täpselt, mida neist „usulahu” kummardajatest arvata..ma veist pelgan..igast äärmuslikud kaldumised emmale kummale poolele ei ole kunagi päris see olnud, mida mina inimestes hinnanud olen...ja mida õudust see Pierre või Jaques (ema pandud nime järgi muidugi, ise oli ta selle raudselt juba ammu Esmeraldaks või Kelly`ks ümber nimetanud) laulma hakkas...igatahes see musitseerimist meenutav tegevus laval ajas klubis olnud rahvast suurema enamuse nii pöördesse, et juhtuma hakkasid..minu silmale vastuvõetamatud asjad..Ma olin sattunud nagu mingile seksodroomile..andke andeks minu konservatiivsus ( kusjuures varem ma ennast selleks ei pidanud...ei pea ka praegu tegelt...a ma ennetan niisama mõningate näpuvibutusi)...
Aga no Halloooo..istuda oma boyfriendiga klubidiivanil ( olles ise ka partnerile boyfriend) ja tõmmata lahti püksilukk ning üksteise ohjeldamatu näperdamise saatel suguelunditel kuhu iganes vajuda või siis tõusta (eksole) lasta..on max rõve..ma olin justnagu hiiglaslikul orgial..mingi paarike tantsuplatsil...mees askeldamas naise seljataga..ja siis äkki vaatab naine mulle eriti ihaleva pilguga otsa ja haarab mul rinnast..ma tõesti ei tea mida ta sellega saavutada üritas..kas licalt oooooo kas need on ehtsad vä? ajendas teda mind näppima või tuli mingi BI kirg peale, mida oleks nende meelest normaalne olnud seal samas kohapeal, kolmekesti ( koos tema mehega, moodustades grupi ya know) lahendada..ma hakkasin lihtsalt (võimalik, et shokist, mida kogu seal nähtu ja kogetu põhjustas) naerma...ja liikusin kiirelt selle kummalise paari juurest edasi..garderoobis..satun kokku Läti noormeestega, kes ka kabuhirmus asju haaravad ja kiruvad kogu toimuva veidrust..üks noormees nähes, et mingi naine mind jälle järjekorras ahistama kippus, sedakorda siis juukseid silitama..ütles talle „ dont touch her, she`s hetero!”...ma ei teadnud tegelt ka kas naerda või nutta..halb oli olla lihtsalt...kui kõik sind koguaeg näppida tahavad...näppige ennast krt võtaks!!!!Kusjuures näppida taheti sind lihtsalt näppimise pärast....mingit muud tähendust sellele ei olnudki...
Paratamatusena sai mulle selgemaks kui seebivesi see, et olen ikka üks vana aja inimene küll, kes kodust vana kooli kasvatuse on saanud...ja ma olen selle üle antud hetkel vaid uhke!!! Pariisi ma sellepärast ei sobigi, et heteroseksuaalsus on muutumas vähemuseks ja domineerima hakkavad ilmselt üha enam ja enam, meiekandis hetkel veel vähemustena eksisteerivad Bi-, lesbi- ja homonähtused..pluss veel sajad muud neist kolmest inspireerituna tekkinud orientatsioonid ja kõrvalekalded...Ma olen siin võõrkeha...
Nii paljust oleks veel rääkida...aga mai tea...muutun tõsiseks...ja uniseks juba...mu kujuteldav liivakell on järjekordse tunni ära pudisenud...et „...ma lahkun sinu juurest, ei taha sinu armastusel olla ees..” :) kui mu mälu mind alt ei vea, siis Kihnu poistel oli selliste sõnadega lugu kunagi repertuaaris...mulle meeldis :)
Aga Bonne nuit!
Inkumon ostab sooduspileti üliõpilasele Unemaale ja...naaseb siis kui ...ahhhh ühesõnaga Homme!

2006-11-19T15:56:00.000-08:00

Peksab..peksab...peksab...täiega segast...inimesed...jah teie, kes te neandertaallase arengujärgu läbinud olete ja teate, mis on MSN..mitte nagu generatsioon X Pariisist..kes alles endale tiguposti aadressi tegid...et mis K*PP see käib? Mina, kes ma teist 3000km lääne pool resideerun, koos maakera kõige amoraalsema rahvamurruga, ei saa kusagilt ühtegi vastust...mu elu sõltub siin (vanasti) konnaõgimisega tegelenud inimeste loodud riigis ja wannabe moepealinnas sellest leiutisest called msn...aga mai saa aru..see süsteem on ära õppinud (halva) koera kombed ega lama enam üldse, kui talle see käsk anda....ma mingi paaniliselt tallan siin pöidlaga sign in nuppu ..juba nädalajagu päevi..ekraanil on see koht juba lohku tõugatud...aga ma ei saa süsteemile ligi...ma olen meeleheitel juba...kas see rike puudutab ainult mind või on veel mõni sõber, kes tunneb, et talle liiga tehakse..mingi cybersüsteemi poolt?
Ma jään haigeks sedasi, kui ma teiega suhelda ei saa..

Tegelikult olen ma ikka tohutut viha täis hetkel...see viha koondab endas viha msni vastu, viha selle vastu, et mingi mees mulle bussis selga hüppas (võimalik, et kukkus) ja et me bussi põrandal siis kaksi lamasime, ja ta ei vabandanud ka, viha nende Eesti eitede vastu, kes on kaassüüdlased (minu jaoks) müüdi tekitamises, mis puudutab ida-euroopa naiste litsiks pidamist...mul oli tänu teile väga ebameeldiv kogemus...võite end jõuluks bensuga üle kasta ja tikku tõmmata...

Uhhhhhhh...nagu ma olen siis nii kuri, et ma ei suuda siia midagi head kirjutada hetkel...teen hingamisharjutusi ärritunutele!

2006-11-17T10:51:00.000-08:00

Mul käisid täna esimesed päkapikud. Hommikul ärgates tuli maksimaalne "jõulutunne" peale, kui kari päkapikke mu suus suusamaratoni pidas. Tegemist oli haige peaga kaasneva boonusega, mida on kõigil maamuna kodanikel võimalik nautida, kui ainult tahtmist on ma ütlen. Et siis jah, asi läks, üle pika aja, käest ära ja nüüd ma siin olen - vaevu elutegevusest märku andes, üritan voodiga maksimaalses kontaktis olla, mis on omakorda tsirkuse tegemine, sest mingi viga has been made again..ja mulle on lapse- et mitte öelda poole inimese voodi antud. Ega siin nalja ei ole, kas magad kogu öö ühe külje peal või poole kehaga põrandal tolmu kogudes.
Kas ma näen viirastust? Sääsed....nähhhh...kust need siia said? Mingi onu Talv teeskleb, et lendab täiega peale ja liputab aegajalt öökülmadega, aga siin tõmblevad sääsed ringi...hämmastav...ütlen ühele ebaviisakalt..eesti keeles...tra mida sa imed siin..tüüp solvus..pani oma tiivapaarile hääled sisse ja tõmbas uttu....:S tegemist oli vist Eesti sääsega...ega siin nalja ei ole..tuleb ette nt. metroos neid ebamugavaid olukordi, kus kommenteerid mingit meest või asja ja siis kõrvalolev inimene koputab õlale, "oi, kas te räägite eesti keelt?"...duhhhhh...shame!

Ma sain endale uued sussiinod..emps tõi, otse Eestist sellised punased ja suure kollase lillemotiiviga sussid mulle...tuli välja, et nende kandmine võib problemaatiliseks osutuda...korduvalt olen end avastanud sussidega majaesist ust kinni panemas, olles teel kooli. Ja tippude tipp oli muidugi nende sussidga poodi minek...käisin süüa ostmas oma kodulähedal poes, kus ma siiamaani koguaeg käisin...edaspidised käimised seame suure kahtluse alla...no ja ühtäkki märkan silmanurgast midagi karjuvat punast..mis minu ülejäänud tumeda taustaga kuidagi kokku ei sobinud...peitsin silmad minu ees riiulil olnud hernepurgi taha ning näost sussi -punasena lippasin poest välja...rekordilise ajaga olin oma turvalises toas tagasi...ma usun, et kui siin numbritest räägiks, et millise sekundilise näitajaga ma sellise vahemaa läbisin, tehtaks minust automaatselt, võimalik et nimegi küsimata ja vägivaldselt järgmise olümpiaküla elanik.

Hobese alla olõs mia kua jään sii ükspüäe. Mai tea, mis liikluskultuur see siin on, et mingi mõnele on lubatud pidev peatee vä? see hobuse jorss ei vaadanud ju üldse kuhu ta oma kabjad veab...et ma oleks jah äärepealt hobusega vastu nägu saanud...kappas teine nagu segane...mingi veits veinine isane istus looma seljas ka, aga mulle tundus, et see ei saanud küll ööd ega mütsi aru, et kuhu ta täpselt teel oli või mis värk on...

Kell on õhtu ja ma pean ennast nüüd esimest korda voodist väljapoole nihutama...kaeb mida Pariis täna õhtul pakub...kirjutan mõnipäev pikemalt...
Sayanora!
Ingeerius

2006-11-04T16:11:00.000-08:00

Põhimõtteliselt on nüüd asjalood sellised, et Pariisi, Citeaux`i rue`le, nr 4 maja teisele korrusele on vabatahtlikke vaja..vabatahtlikke vajatakse seoses kaariese äkilise rünnakuga, mis on tingitud tohututes kogustes suhkruid sisaldavate produktide olemasoluga minu laual...tõsiselt inimesed..aidakem kaasmaalasel see tohutu kuhi läbi seedimise hävitada...palun! :(
Nimelt mu laual vedeleb seitse tahvlit keskmises mõõtkavas olevaid kalevi shokse...ja siis veel üks maksi tahvel kalevilt..mõned marsid ja kitkat`id, 5 pakki erinevaid shokolaadikomme...klaaskomme ja kuivatet ploome, aprikoose ja viinamarju...kui kõik see teis endiset kaastunnet esile ei kutsunud..siis ammmmmmmm ma vist tegin kusagil vea ja unustasin ära, et eestis on kõik ju mahepõllunduse fännid ja taimetoitlased...ehk siis tervislike eluviisidega, väikeste möödalaskmistega, kui McDrivest jälle BigMac kaasa saab ostetud...või peaks asja kuidagi teisiti serveerima? Et tegemist on tükitööga – ma maksan teile sandikopikaid, kui olete nõus väheke kaloreid manustama? Kuidas kõlab? On ju ahvatlev pakkumine..ja NB siinne sandikopikas on eestis juba arvestatav summa...nt kui eestis öeldakse, et noh selle töö eest on tasu selline, et ühe korraliku söögikorra saate ikka endale lubada( Muraka sõnad, kui küsitlusi läbi pidime viima)..siis kui ma samad sõnad siin lausun tähendab see umbes 600 eesti krooni suurust summat...käisime ema ja õega hommikust söömas..1 kohv 2 kakaod ja 3 singi-juustu saia ja meie arve oli 600 eesti krooni...:S...sai tuli arvet nähes sujuvalt maost suhu tagasi..ah pole hullu minu keskmine nimi ongi ju Rikas..kahjuks ainult vaimuvara poolest...ja seegi on, kui aus olla siis liialdus. :)
Selline asi juhtus...Tiina (nimi muudetud toim. ) ütleb äkki keset vaikust järgnevad sõnad..”Mul on kolm pulka ja üks on otsast ära”...Naer...kuidas te sellele reageeriks või kuidas te asjast aru saaks?..naer...mai saa...üks on otsast ära :)...asi oli selles, et inimene tahtis oma telefoni laadida, sest tal oli üks pulk vähem kui vaja...ma usun siiralt, et koomikugeenid on olemas :)
Vaepeal juhtus veel säherdune intsident, et käisin mina selle end turistideks nimetava seltskonnaga eestist...Louvres..juba 3ndat korda..a ega küll küllale liiga tee...seisin seal väheke teistest eemal, ema ja õde olid ka...ja siis tuleb mingi tädi from Japon või Hiina Rahvavabariigist, kes neil vahet suudab teha...räuskab, et picture picture..mõtlesin ok, kle a võta vähe vaiksemaks, sai pea mul kõrvakuulmist ära karjuma..isegi vilets teine...
Hakkasin siis ta käest fotokat haarama..tädi ei anna..naerab vaid hõreda hambareaga vastu...no ja siis andis oma kaamera hoopis kellelegi kolmandale..tuli välja, et mind aeti maailmakuulsa eksponaadiga lihtsalt segamini...Louvres on ju Mona Lisa :)...teie kes te mind teate saate ju isegi aru, et ma olen Mona Lisaga äravahetamiseni sarnane...tegid seal mitmed pildid, vahetasid üksteist piltidel...kõik olid maru rahul ja särasid õnnest, ilmselt oleks oma pakkumise ka teinud ja mind endale koju kapipeale ostnud...või siis oli asi selles, et inks kandis tol päeval kontsa..no ja 10 cm kontsa minu niigi ebainimlikult pikale jalale lisada...teeb must suhteliselt mkkkkk-mis-see-veel-on olendi...pole võimatu seegi, et mind aeti mikroinimeste poolt segamini maailma pikimate jalgadega modelliga, ehk siis Guinessi rekordiraamatus ära mainitud Adriana Sklenarikova-Karembeu`ga...

Eile õhtul tegin kerge õuetiiru..Käisin ühest jalast Liibanonlase ja teisest jalast Hispaanlase Joe`ga ühes väga šefis kohas..nimeks oli sel Budha-bar..räägitakse olevat üks turistide meelispaik, kus rahvamurrust never ever puudust ei tule..mõnus sisustus ja valgustus oli..idamaade stiilis..alumisel korrusel nautis rahvas õhtusööki ja ülemisel korrusel mis moodustas alumise kohal rõdu..sai drinkida, tantsida ja niisama chattida...muusika oli ülihea...kaasaegne tantsumuusika..ei lastud sulle ikka mingit kõrva virtsavee tekitajat Ace of Base`i Life is a Flower`it...nagu selles Pariisi „kuumimas” ööklubis Qeen`es...eile sain siis mina ka lõpuks teada mida tähendab expression (väljend) muinasjutuline elu..või elu kui muinasjutus tegelik tähendus...olin eile õhtul fking wannabe Cinderella alias Tuhkatriinu...ca 500m enne budha-bari sisenemist, lagunes mu vasaku jala eelnevalt üsna normis king, otse jalas..väga odavaks varbavaheks..klubis komberdasin suht Silver-üksjala kombel ringi...õnneks ei olnud tantsimiseks minule vajalikku ruumi olemas, seepärast sai õnnetust istudes hõlpsalt varjata...ok pannal tuli küljest ära..aga sellega asi ei piirdunud..endine kinga nime kandev bullshit mu jala otsas jätkas lagunemist...mingid paelad muudkui hargenist ja osakesed pudenesid..lõpuks meenutas see asi mu suure varba otsas lennuki maandumisrada..kujutate ju ette? Ei? Normaalne..ma ka ei kujutaks :) ...
Tulin siis koju ainult üks king jalas...veits külm oli a mis teha...tuleb ikka lasta eestist õiged pastlad või kuna juba aeg külmemapoolne, siis äkki hoopis paar seksikaid musti vilte saata..

Eile toimus ühikasööklas väike verbaalne kaklus ka..minu ja 6 tüübi vahel...olid teised jälle kes kusagilt..üks pakistanist, teine afganistaanist, kolmas moldovast ja noh eks nad kõik ühe kandi rahvas olid...tulid istusid vägivaldselt minuga samasse lauda..mölisesid alguses omaette...a lõpuks oli ikka vaja mind ka tülitada..mai viitsind rääkida..uskusin lollist peast, et lause je ne comprends pas lõpetab minu nendepoolse tülitamise...ränk eksimus!!..ok vestleme siis a in english...pole hetkel täpiks tõmblemise tujus, et teil lihtsam oleks..davai deal...mingi dude otse mu vastast hakkab siis demagoogitsema...blablabla..lõpuks muutus vestlus tulisemaks juba..jõuti siinkandis eriti populaarse teemani..mehed & naised & seks...olin hämmingus...kanakoib kurgus kinni ja kuulasin lihtsalt...no meie meelest peaksite te idaeurooplased rohkem vabamalt võtma..või mis sa tahadki et sul oleks 40 aastaselt ainult su lapsed, kes sind armastavad väää?..ei ole mõtet olla nii noorest peast aint ühe mehega koos ju...misasja sul on eesis poiss või? Camooon ...mis siis sellest?..siin peaks ju ka veel paar tükki tekitama..see on normaalne..mida sa kuivad?...ei ära saa valesti aru me ei taha suga seksida..aga lihtsalt...kle sul on maruilusad silmad..sa oled nii ilus...läheks õhtul välja?vahetaks numbrit?..AITAB!!!! Blaaa mis teil viga on...tra küll...ma saan aru et teie vabariigis on naised defitsiit..for god sake tei tohiks sellegipoolest nii madalale laskuda, et ükskõik keda ükskõik kus...saad aru ma ärkasin 10 mintsa tagasi..ma ei viitsinud isegi nägu pesta...rääkimata juuste kammimisest...pole kordagi oma ajaloos isegi kartuleid võtnud nii lohaka välimusega...mõtlesin et teen kiire tiiru alt sööklast läbi...siin on mul eriti kama2 milline ma parajasti välja näen...ja sa tuled mulle mingitest iluelementidest rääkima...ah või et siis räämas silm on iluasi teil siin....kle tegelt ka mees Don`t look now, but the man in the moon is laughing at you!!!

2006-10-31T18:04:00.000-08:00

tKäisin täna oma otsese esivanemaga, kellest põlvnen ja minust ülejärgmise täistabamusega (vastavalt ema ja õega) ...ei mäleta mitmendat korda Pariisi „avastamas”...Aerutasime peaaegu Kihnu kaluripaati meenutava ehk siis üsna koduse alusega mööda Seine`i jõge ringi, kuulasime vastavalt tujule kas hispaania, prantsuse, inglise või vene keelset giidi, kes meie istmete kõrval olevatesse telefonidesse oma kesiseid teadmisi ajaloost paiskas..naer, ok ma sain ka tegelikult targemaks...oli õhtu juba..kell miski kaheksa kopikatega ehk siis päikeseloojangust olid mõned hetked juba möödunud ja öine Pariis on päris ilus....Ei mulle meeldis see killuke kalurimõnusid selles reostunud ja seeläbi kalatuks muutunud, vett meenutavas vedelikus...Pärast seda trippi olin ma juba hüpnotiseeritud ja mind oli „salaja ja poolvägisi” lisatud Eesti ülisalajase, Pariisis spionaaži teostava, rühma listi, kes end süütult bussitäie turistide nime all varjasid...ma olen ju koguaeg kõigile, eelkõige iseendale seletanud, et ma ei ole mingi jaapani turist ja et minu meeli miski tüüpiliste vaatamisväärsuste külastamine ei eruta..aga mida teen mina? Ma ronin täiesti süütu näoga, õhtusel ajal (lootes ilmselt sellele, et pimeduses keegi mind ära ei tunne, ega nägu meelde ei jäta :)) otse Eiffeli otsa..ronima on muidugi palju öeldud jällegi, sest vanur nagu ma oma 21 eluaastaga juba olen, kasutasin ma mugavat leiutist, lifti...ma TEAN jah, et ma olen nõrk, et sedasi oma „ma ei lähe kunagi Eiffeli otsa” seadust rikkusin :) aga mis teha...ei tohi ju emale vastu hakata...tegelikult aga..oli seal ilus..võibolla sellepärast, et oli juba suhtkoht öö..kell oli seal 22 ja 23 kandis.. ülevalgustatud Pariis vääris isegi seda aja ja raha raiskamist, mis selle vaateni jõudmiseks kulusid...samas päise päeva ajal ma ei usu,et ma juhtunule nii positiivselt tagasi oleks suutnud vaadata..
Igatahes sain kuidagi tulema, eestist kaasavõetud bussijuhi kostüümi riietatud meesterahvas (sugu oli ka raudselt kindluse mõttes maskeering) ulatas mulle selle luurajaid täis bussi tagumisest luugist „väikse paki”, mille mu vanaema koostöös emaga oli mulle komplekteerinud ja teele läkitanud...suutsin hädavaevu selle ca 10 kg kaaluva ülla-ülla enesele koju tarida...Ühikauksel jooksen otsa sünnipäevasele naiskollektiivile, kes kõik ööklubisse suunduvad (mu toakaaslasel on täna sünnipäev nimelt..Murphy laks jälle, et mitu olulist asja peab lihtsalt ilusasti ajaliselt ühtima...i hate when it happens)..ütlen, et läheb jada minuteid, kuid potsatan ka kindlasti klubi uksest sisse...
Tuppa jõudes tuleb kohe uudishimu rahuldama hakata ja oma (juba teist) varajast jõulupakikest lahkama hakata...Uhhhhhhh...Kas teate, et Sindis, Pikk tänav 20..mai tea kas mingi täht on ka selle numbri taga ..naer...igatahes...kas teate, et selles mõnusas kollases majas elab maailma coolim vanaema? Minge ja küsige, mis on tema parimaks olemise saladus kui aega on, või siis andke see aadress koos E.Paiste nimega ajakirjale Kodukolle üles :) ..las teevad persooniloo :)...saab lisaks terroriohule ja rahapesule ka muust olulisest (inimlikust) infost teadlikumaks...Kõige suurem aitähh Sulle Kallis Vanaema!!!!! Saate aru, ta saatis mulle ju mett ja päris isetehtud mustasõstramoosi...jälle on põhjust rõõmustada ja end õnnelike inimeste nimekirja kanda...aga oota inger..vähe liiga vara ei hõiska või?..kuigi kell on juba 00.00 piiri kolmekümne minutiga ületanud võib endiselt õhtut poisikeseks nimetada...Kiire mink alias mukk alias meik alias kosmeetiline vaip näkku ja vähe kobedam pühapäevane kirikuskäimise särk selga...ja ärgem kümnesentimeetrist kontsa unustagem, et jumala eest ükski inimene klubis must pikem olekuga hüppama ei tuleks....nii Eestis 1985 aasta jaanuaris 22. kuupäeval väljalastud mudelile vähe kaubanduslikum välimus antud ja võib ukse väljaspoolt lukustada, et see taas varajasel hommikutunnil avada...tobu, sa unustasid, kes siis puhta selge peaga kluppi läheb ( eestis oli see omal ajal tabu...mõnes seltskonnas...samas mina pole seda joomise trendi eriti kiivalt järginud...aga mis seal ikka...täna järgin)???
Külmikust leiab pooliku rummipudeli..kerge lonks..ahh käib küll...võtab veits plastiktopsiga kaasa, et teepeal „lõbusam” oleks....elu kiireimad sammud metroo suunas...no ei jõudnud viimasele, see läks tänaseks hingusele...kassad ka suletud..pileteid muretseda ei ole võimalik..ja mul münte pole..ainult 20 eurone „haigutab” rahakotis (inks see pidi ju mustadeks päevadeks säästetud olema?) ...rahu ainult rahu..kohe peaks käima hakkama ööbuss...istun üksi bussikas..mingi gäng neegripoisse läheneb...mai viitsi neid isegi karta mitte ja kas olekski põhjust? Hannes oleks vä? Heh anyways...nad hakkavad juttu rääkima...niisama small-talk ya know...tuleb buss ma hüppan rõõmsalt sisse ja kohe sealsamas kurvalt välja tagasi...sest üsna immigranti meenutaval bussijuhil, kes oli juhtumisi meessoost olid hakanud just päevad ja ta elas oma meelepaha mu peal välja...õiendas seal midagi oma äsja selgeks õpitud prantsuse keeles..ilmselt oli asi minu kahekümne euroses rahatähes, mis oleksid pidanud kiirelt asenduma euroste müntidega, et tekkinud olukorda kiirelt ja tulemuslikult lahendada, kuid mis seal ikka...No krt küll...ikka peab mingi pirn juhtuma...ei ole mul veel pirnivaba päeva siin Pariisis olnud...Noh mis seal ikka..tähistame siis Halloweeni bussikas edasi...siuke veits oojeeee istume Tartu statoka&McDonaldsi parklas feeling käib üle...rüüpan nördinult oma rummise topsi tilgatuks ja teen bläkk piipolitele selgeks, et mul aeg koju minna...Noh olen siis nüüd üksi taas eesti kolmandal, prantsuse teisel korrusel :) ja blogerdan...happy halloween everybody!!!!

Ma horisontaalsesse asendisse ära, vaatab, mida Mati täna öösel näitab...võib ma tellin soovinäo? (sõnast unenägu) ma sooviks täna öösel näha und ilma Tipi ja Täpi lisandita!!! Camoon, see ei ole isegi mitte minu ajastu lastekas, aga ma nägin neid tegelasi eile öösel...päris vähe scary oli :) naer....

Inger von Rumm Klaasist-Lilles ;)

2006-10-30T14:23:00.000-08:00

Omas elemendis jälle...muru kui sellist mida meditsiiniline sõnavara rohuks ja haruharva ka arstimiks nimetab enam tarbima ei pea...seega üks häda ja viletsus on lõpule jõudnud ja selle kausta võib ajalooriiulisse lükata...
aga ma pean seekord rahvast hoiatama ühe teise asja eest...kuna ma olen selline mõõdukalt õnnelik ja oskan hetkel isegi ennast ära petta imiteerides rahulolu kui sellist, siis ma ei pruugi huvitavalt kirjutada...olen märganud nimelt tendentsi, et minu kirjatükkide kvaliteet on otseses seoses minu tujuga...ja nimelt selises seoses, et mida halvem viimane on, seda tabavamaid võrdlusi ja argumente suudan oma arvamuste ja seisukohtade kirjeldamiseks tuua...sellepärast siis see pisikene hirmuhigi mu kujuteldava tuka all, et ei suuda tänases blogi sissekandes kedagi mitte mingis suunas rabada ega üllatada...kui viitsid siiski edasi lugeda, kas siis kastundest, et õnn on saabunud inksu õuele või mõnel muul ainult sulle teadaoleval põhjusel, siis jätkakem...
see juhtus siis nädala eest, kui mind tabas Amori nool...hiljem politsei raportist lugedes selgus, et kuna mind tabanud "kurjategija" nool siiski kahtlaselt kujuteldav tundus, ei suudetud piisavalt asitõendeid koguda, et kellelegi antud roima eest reaalset karistust määrata, rääkimata minu
(armu)palavikulisest sonimisest, mida tõsise tunnitusena võtta ei olnud võimalik...
No mis juhtus, mis juhtus...mis siin ikka juhtus...sain oma esimese jõulukingi sel aastal...eksole..juba oktoobris..Hannes käis nimelt välisvisiidil :)
Mul on nüüdsest tunnistaja ka olemas, kes võib väita, et siinsel sissehingataval õhul on midagi tõsiselt viga..sest temast sai ka alates esimesest päevast kuldmagaja..siin ongi nii, et sa lihtsalt magad nii kuramuse suure osa päevast lihtsalt maha, et võtab silma kalkvele (on ikka säherdune väljend in estonian jah?)...
Aga käidud sai ka...kohtades mida külastamist väärivaiks pidasime...ja muidugi calvadosi joodud..sellest sai ühel hetkel lausa hommikuse piima asendaja..see võttis natukene kõhedaks muidugi...et OMG kas minust on saamas promilli sõltlane...aga hjuuuuuu üle läks see haigus...
on tavaline blue-monday õhtu pariisis...vaatad aknast välja, kujutad ette et tibutab..vee moodi asja..ära satu paanikasse see ei ole vihm..see on happevihm...või mõni muu kemikaal...jätad akna lahti, et külmikust tulevat lehkava prantsuse juustu aroomi veidikenegi saastase heitgaasist paksu õhuga segada...kokku tuleb miski uut kenzo parfüümi meenutav ..haistmismeeli erutav gaasisiline värk...sellest kõigest joobununa..tuleb sinu pähe päeva esimene mõte...tubli laps...sa lähed ja avad väriseva käega külmiku ülemise ukse ja seal jõllitavad sind kaks liitrit viru valget ja poolik rummi pudel...tühjenema kippuv vana tallinn ja muud säärast...mõtled jälle...juba teist korda samal õhtul..."kui mina alles noor veel olin, noor veel olin...lapsepõlves mängisin, mängisin..."..noh seda pudeli mängu ikka..meil olid sellised mängud jah lapsena...heldimus...
tervitaks siinkohal vanaema, kui keegi juhtub teda Pärnu peal nägema, siis öelge talle, et kompressiviina Ingeril on...et Jõuludeni jätkub...eks? teisel muidu süda valutab...
Aga ma olen ka nüüd öösel Eiffeli juures, all, kõrval ja läheduses shampust joonud..Öösiti on sellel metallkonstruktsioonil kalduvus igal täistunnil ca kümneks minutiks sädelema hakata...ja see oli ilus...Olla romantiliseks nimetatavas Pariisis, öise Eiffeli juures ja nautida hetke koos inimesega, kes on sinu jaoks A ja O...
Ahjaaa me visiteerisime ka Pariisi erootika muuseumi..Ma natukene pettusin, sest miski ei üllatand mind..kes oleks osanud arvata, et mina teemat nii hästi valdan...et kõik lausa tuttav tundus..naer :D no ilusad 30ndatel tehtud Maaja kaanefotod olid seal..ja kõige rohkem emotsioone tekitas miski arvatavasti maailma esimese kaameraga vändatud pornofilm või saab siinkohal kuidagi poliitiliselt korrektsemalt väljenduda öeldes nt. nii: äsja leiutet videolindile jäädvustatud esimesed
seksuaalsusest pakatavad inimolendid, kes "teaduse" arendamise eesmärgil, juba sel iidsel aal, ülejäänud kodanikkonnale oma oskusi edasi anda tihkasid. Jabur!

Pidin sel nädalal ka oma esimese prantsuse keelse ettekandega maha saama..uhhhhh..kobadega ma ütlen..ma usun, et põhjus, mis õppejõud nii vaikselt mind kuulas oli see, et ta ei saanud sõnagi aru, mida ma seal ees häälitsesin ja siis tal ei olnud kusagilt kinni hakata, et viga parandada või nii..pilk oli tal küll kummaline, kui talle Louvre`i ajalugu veenvalt esitada üritasin...

Käisime Hannesega mingis teaduse muuseumis..või no kohas kus füüsika ja keemiahuvilised ja muidu end harida üritavad inimesed (viimased oleme siis vist meie) pühapäeviti aega veetmas käivad...huvitav oli..sinna ma isegi soovitan inimestel, kes pariisi satuvad, minna...kuulsime näiteks, millist häält teeb unistav jänes :D NAER....ja millise häälega söövad teod :D...ok ma ei räägi teile rohkem ette (tegelt ma muud ei mäletagi :D....) et kui tulete siis vaadake ise!

Eile õhtul tuli kerge kurbusega uinuda...jälgisin enda kõrval lebavat keha...mis hingas nii rahulikult ja nägi juba ilmselt und...puudutasin õrnalt ta juukseid...riivasin oma huultega tema huuli...nii vaikselt, et keha ei ärkaks ja piisavalt tugevalt, et kogetu mällu talletada ja kõike seda Jõuludeni endas hoida...uinusin viimaks üksik pisar mööda põske aeglaselt padjale libisemas...

Nädal on möödas...Hannes is gone...ja peas kummitab lugu...Jällegi on ainult tühjad pihud, jällegi on ainult tühjad pihuuuuuud..nagu laulis meile Graps ennemuistsel aal...tegelikult ei ole siin midagi...homme ulatavad ema ja õde mulle pihku oma paki, mille üheks kaasautoriks on vanaema...uhhhhh tahaks juba avada...siuke sünnipäeva ja jõulutunne on peal...et jah..juured minu sugupuu lähiharudest saabuvad homme Pariisi..vaatab mis juhtuma hakkab..sest on ju halloween...ja toakaaslasel on sünnipäev..ja tegevust peaks olema rohkem kui ära teha jõuab..
täna bussiga koolist koju sõites helises tibil from Asia taskus telefon...ma kangestusin hetkeks...ja panin koheselt kõrvaarstile aja kinni..lootes et viga on minus..seniks kuni mind aga kõrvavärdjaks tunnistatud ei ole..pean ütlema, et ma kuulsin telefonihelinana seda lugu...we wish you a merry christmas and a happy new year..mhhh...eiiii...vaatad ühele poole..siis vaatad teisele poole ja hüüad jällegi eiiiiiii...ei taha 30okt. christmas helisid juba kuulda..mai taha et mul eestisse tagasi jõudes jõul kui selline maost pooleldi seeditud toidu söögitorupidi üles tulema sunniks...
avasin just ühe pistaatsia pähkli, millel oli tuum kaduma läinud...see oli ilmselge vihje, et tänaseks tuleb blogerdamine lõpetada...

Inger kadus eetrist kohaliku aja järgi kell 23.15

2006-10-19T11:46:00.000-07:00

Bonsoir everybody! Vabandan, et rahvast nii pikka aega valgustanud ei ole oma tegemistest. Aga eks tegijatel juhtub, vähemalt nii usuvad pisikese riigi kodanikud, keda me kombe kohaselt eestlasteks nimetame. Olen absoluutne bisnessvomän, siin on tulnud vahepeal kõige ja kõigiga maadelda. Kont kõveraks keeratud. Kui teil tulevikus minu äratundmisega raskusi on, siis teadke et see veidra kehaehitusega hingamisliigutusi tegev kogu kannab endiselt nime Inger.
No siin juhtumisi oli vahepeal interneti ikaldus, keda ma kurat petan?? Seesinane ikaldus on siin koguaeg. Kas keegi suudab uskuda, et võiks öelda lausa ülearenenud Lääne-Euroopa riigis Prantsusmaal küsivad inimesed endiselt misasi see wifi on? Oot mis, sul on mingi e-mail, kuidas sa seda kasutad? Kas sa oskad internetti minna? Wtf is internetcafe? :S Apppiiiiiii....Päeva jooksul tuleb väga sageli tahtmine inimestele otsaette koputada ja küsida kas keegi on kodus? Nad on siin niiiiiiiiii rumalad :S Olgem ausad, kes olen mina? Igatahes mitte mingisugune tarkuse etalon, kuid mul on tõsiselt häbi siinse, end prantslaseks nimetava inimseloomaga suhelda. Üks tüüp ütles mulle ükspäev:" Inger, ma imestan, sa oled nii tark, kuidas sa koguaeg suudad meeles pidada, et teed tuleb ületada nende valgete triipudega kohast?" :S Ja ma kontrollisin, et kindlaks teha ega see kohalik veidra maiguga huumorimeel ei juhtu olema, aga ei. Ta mõtles seda kõike siiralt ja tõsiselt. Tark? Pardon :S....Üleüldse siinne liikluses toimiv kontingent tundub suhteliselt suitsidiaalsete kalduvustega olevat. Vähe sellest, et nad ei tea sebra mõistet ega oska seda kasutada, nad pole endiselt harjunud kasutama valgusfoore, mis rajati siia aastal (kaua aega tagasi) nad ei tea mida tähendab punane tuli sellel või milleks see post vahepeal roheline on, ilmselt ilupärast. Nad ajavad sind ükskõik kus alla, kasutades selles erinevaid vahendeid. Mul on kogemusi olnud autoga, mille rattad minu varbast millimeetri kauguselt möödusid, siis terve brigaad jalgrattureid on mind selle aja jooksul tappa üritanud, rääkimata rulluisuinimestest, kes panevad tumedad prillid ette ja siis teesklevad, et nad ei näe midagi ja võivad sulle otsa sõita (äkki võtaks valge kepi ka kätte, et rahvale oma blindi olekut selgemini demonstreerida) ja isegi lapsekärudega inimesed ei näe sind, olen selle alla ka paar korda jäänud. Inimesed jah....liiguvad siin umbmääraselt ja kuidagi kaootiliselt kogu liikluses...jalgratturid autode vahel...pintsaklipslaste lipsud tuules lehvimas, naiste sääred miniseelikute alt välkumas..kodarad sassis, lenksad sarvipidi koos...kõik on üks suur mess...ei ole mingeid sõiduradu....sõidad sinna kuhu mahud...Ükskord karjatasin bussis, sest mulle tundus, et üks vanatädi jäi rattaga bussile ette :S....aga ei juhtunud tal midagi...inimesed istusid apaatselt..keda see kottis...üks elu siia sinna...niigi palju neid asukaid...:S tädi alla ei jäänud vehkis vaid rusikaga...:S
Nii aga jah selle interneti teema juurde naastes siis, kas sellisesse kooli ma tulingi õppima? Esimesel nädalal otsisin koolist paaniliselt interneti kasutamise võimalust. Küsid siit ja sealt, õppejõududelt ja tudengitelt (loomulikult ainult neilt harukordsetelt eksemplaridelt, kes inglise keelt on natukenegi õppinud)...kas see on võimalik? Keegi ei tea misasi see arvutiklass on. "Ma ei ole kuulnud, et meil siin koolis selline asi oleks. Kas teil siis Eestis on väää?" OMG ...kuul päheeeeeee....Jah meil on ja see on avatud iga päev kaheksast kaheksani...meil on neid isegi mitu...kui häda käes siis saad alati nende peale loota....Mis siin aga toimub? Kui häda käes siis härg jääbki fking kaevu. Tegin koolis tõsise matkapäeva, otsustasin ise sellise wonderlandi üles leida, sest normaalne ju...ma olen Pariisi ühes end parimaks nimetavas ülioolis ja mul ei ole netikasutamise võimalust. Ma ei heitnud meelt, ega uskunud kedagi. See kool on ju ka vastav....meeletu...terve Tallinna ühe linnaosa suurune hiiglaslik plönn. Kus on palju ruume...palju korruseid....ja vaheseinu ja aknaid...aga tihti on üks probleem...sa ei leia sissepääsu...no uksi ei ole lihtsalt..:D naer...sa näed et inimesed on sees aga kuidas nad sinna said..jälle keegi ei tea...Inimene, sa oled siin 5 aastat õppinud...ja sa ei tea, kus see uks on mis sinna viib???...minule ei mahtunud pähe...a ma olen ju imelik ka...
Ma leidsin lõpuks.Sain mis tahtsin...nänänänänäääänääää ....arvutiklass on olemas..paar väikest aga on..selle kümmekond arvutilaadset asja (meenutasid jukuarvuteid..aga ma ei ole kindel kas olid nii kaasaegsed...võisid midagi veel eelajaloolisemat olla) on avatud paaril päeval nädlas ja siis ka 2 tundi järjest, et liiga palju ei saaks...ja selles koolis õpib ma peast ei oska öelda kui mitu korda Tartu linna elanikke...Absurd...teisisõnu kui sa tahad teisipäeval kell 10 hommikul arvutisse saada koolis, siis sa pead omama magamiskotti, millega pühapäeva õhtul klassi uksetaha magama minna, et kindlustada endale arvuti saamine...sest muidu ei suuda sa seda järjekorda ära seista kahe tunniga...ja siis kui saabub teisipäev öeldakse sulle ka, et sorry meil on täna siin informaatika tudengitega erakorraline tund sees...EI SAA!!!
tahaks oma sukavardaga mingeid silmi peast nokkida, selle sama vardaga, millega kaks päeva sama sokki selle uksetaga kudunud olen...
Aga ma olen üks õnnejunn, sest ma suutsin oma suguvõsa lähiharudele selgeks teha, et nende võsu lõpetab tegelt ka eksistentsi, kui mulle kohe B Estonii (loe vene keeles...sest see on vales pöördes :D naer) arvutit ei saadeta...ma tean et see ei olnud minust kena..aga krt kes minuga kena viitsib olla? Igatahes ma olen nüüd korraks õnnelik...et loeme kõik koos kolmeni...üks...kaks..kolm...nii üle läks...sest reaalsus jõudis taas kohale..Valud on :( Vaja on oma 500st paracetamoli võtta, mille arst välja kirjutas...Jah..ma olen isegi siinse meditsiinisüsteemiga väga lähedalt ja süvitsi tutvunud...Sellest on tegelt kahju...sest on õudne olla kusagil kaugel...eemal kõigist,kes on kallid...ja kes saaks kuidagigi toetada...ja sa ei oska piisavalt keelt ja siis su organism lihtsalt mõtleb, et on cool kui normaalist kõrvale kaldub...Kaks esimest kuud olid selles mõttes karmid..kui turistina siiakanti satute, siis metroos ei soovita kokkukukkumist järgi proovida...võite küll elamuse saada..kuid rõhutan...ainult negatiivse...See selleks..varsti peaksin jälle üks multivitamiini võrdkuju olema...et kui kellegil on mingit tööotsa pakkuda...alates jõulust, siis ma võiks ntx mõnes napakas Oi-kas-kõht-on-lahti ravimireklaamis osaleda küll...ma mängiks siis seda tervet inimest, kes pärast kapslikuuri ringi kalpsab :D
Üks asi närib hinge veel...siinne meessuguhormooni kandev,end isasteks nimetav kontingent. Kes nad sellised õigupoolest on? Nad on üks suur
hormoon-möllab-24h organismide kogum. No kurat..When Lady says NO then it means NOOOO!!! Samas ma vahest..hästi harva..(tegelt eriti mitte) mõistan ka prantslasi...sest as the french saying goes then Naise suus on "Ei" ainult "Jah`i" vanem vend...ehk siis nad ei mõtle ei all ei`d... :S ma tahaks nii palju kombetuid sõnu lausuda...aga ma olen teistsuguse kasvatusega eksole (vahest harva...ntx praegu ;)
Eesti (minu silmis nüüdsest kõrgelt hinnatud) naissugu...pea meeles, et siin ei ole soovituslik mitte ühelegi mehele otsa vaadata...ja unusta ära igasugune huuled paotatud,valge (mõnel juhul ka kollane) hammas välkumas ja nimetatud kehaosa kõrvuni olemise poos!!eksole..see on sinu enese turvalisuse huvides...Ma alguses ikka tegin seda viga paar korda...näed ei ole ma midagi nii tark..sebrat oskan nimetada ja ka õigel hetkel ületada...aga meestekäsitlemise teadust ei valda ma üldse..eks see vilumus võta aega veits...samas ma olen paljude maade meeste suhtes ülekohtune ka vist...kui neid siinseid meesteks nimetan...nad on halvas mõttes teistmoodi...
Mind ei suuda siin vist ükski mees võtta millegi muuna kui seksturismi harrastava näkina..Krt mul on sellest näppimisemaratonist ja näljastest ründavatest huulepaaridest such a kopp ees...ja see on siin nii normaalne..nad ise nimetavad seda kultuurieripäraks..eestis oli vist väljend kaugel nõukaajal..."paneb kõike mis liigub" (ma vabandan kõigi moraalijüngrite ees, kes neid ridu lugesid...aga ma pidin seda ütlema..ma ise sundisin ennast:D )..Anyways siinses kultuuriruumis puudub väljendil "sõber" kaht sugupoolt hõlmav tähendus..on ainult naised omavahel sõbrad ja mehed omavahel sõbrad..kahe soo vahel on aga igavene armastus koguaeg või siis selle nähtuse veelgi parem (pariisi meeste arvates) vorm suguakt...Ta ei mäleta sust ühtegi pädevat fakti peale selle, et sul on kaks rinda ja midagi veel..ja siis eeldab, et sa oled temasse täpselt samal määral armunud kui tema..ja et sa ei suuda sellele atraktiivsuse ja seksapiilsuse kogusele vastu panna..ja nad solvuvad nii kohutavalt kui sa neile ära ütled..oiiii...siis ei räägita suga enam..lihtsalt kaotakse ära..veider..olen enda meelest paar väärt eksemplari leidnud..aga neis suutsin ka pettuda..sest no ei saa...sa pead neile mingi fuck-buddy olema...
Kõige toredam on see..et siin olen ma ametlikult implanaatidega, mis puudutab mu rinda kui sellist...sest keegi kohalikest ei ole oma ihusilmaga A-korvist suuremat numbrit näinud...Eriti jõhkralt bitchivad siinsed naised ja klubis olles...mida "salajutt" ja need pilgud ja ega siis keegi ennast tagasi ei hoia..ikka näpuga näitame kaaaa...Et suht ebamugav on sellistes asutustes käia...Samas olen ka sattunud ühte klubisse, kus kõik külastajad on mingid meeter pluss mõni sent otsa pikad...ja siis nad ei ulatu seda piirkonda silmitsema...et siis on kõik korras olnud :D..ainult et üsna koljati tunne valdab peo lõpuks..otsid oma talla alt väikeste inimeste jäänuseid..
Nii võtame kohalikud naised puki otsa ja teostame läbivaatuse...mis meil siin siis on? Prantsusmaal on ütlus veel selline, et prantsuse rahvas on kergemeelne lõbustustes, kuid väärikas maitse küsimustes...jätame selle teise lausepoole keeleteadlastele uurida, kuid see esimene pool on kümnesse piisavalt, et kaugeleulatuvaid järeldusi teha...Üks prantsuse mees (nimetame asju õigete nimedega..tegemist oli siiski poisiga..:D) ütles mulle..konkreetselt sellised sõnad, et: "Mind ajab oksele kui kergesti kättesaadavad siinsed naised on. Ma ei viitsi nendega jännata enam, see pole üldse põnev." :S Ma olin sõnatu..kes oleks uskunud arvata...selles mõttes anname meestele andeks..nad on harjunud sellise käitumisega..kust nad peakskidki teadma, et maailmas on veel kohti kus sõnadel moraal ja kõlblus on veel miski rudimendilaadne tähendus säilinud..sest jah eks meil tuleb vist kunagi kosmopoliidistuda ja üldiste EU suundadega kaasa voolata..sealhulgas igasuguseid suhtenorme järgima asudes...sellest on kuradi kahju...Boikoteeriks kohe selle peale Toompeal...teema tuleb veel selgemalt piiritleda...
aga jah...mida ma jahun siin..et naised siin...esimene mulje oli rabav..ma mõtlesin issand kui ilusad naised siin on..kõik on nii peenikesed ja puha..aga kahe kuuga on mõtlemises kapitaalremont tehtud..kaks konti ja kusehais ei ole ju sekspomm...seda enam,et väga suur osa siinsest naissoost vaevleb meditsiinilist laadi probleemi käes...omamata kehaosa, mida meil Eestis rinnaks nimetatakse...Kaastunne! Minu arvamuse kohaselt on see siiski üks naiseks olemise kõige primaarsemaid tunnuseid..vahest vaata ei ole näojoontest aru saada...et mis värk on...mees või naine?..uurid ja puurid no ei ütle ära noh..a siis vaatad ikka et näe rind on olemas..järelikult naine..olgu..ärgem kulturiste puutugem! nendel võib ka, olgugi et testosteroon ülekaalus, rind ette kasvada...
Siis siia tulles eeldasin (mai tea mis mul viga oli) moodi näha...aga mis kõrgmoest või moepealinnast te räägite? Kui rahvas kannab endiselt musti dressipükse, millel mõni valge triip vildikaga küljele tõmmatud ja sinna peale paigaldab aksessuaarina mõned numbrid suurema T-särgi. Olgu ma tunnistan, et nüüd ma liialdasin :D...aga ei mingit wow kui stiilne elamust...kohalike eakate hulgas võid ainult märgata mõningast erinevust Eesti ja Pariisi vanurite riietumisstiilis...Muidu ma ütleks, et Tallinn on meil 100% high fashion...Ja kus on beibed? Meile saabusid sellised asukad krooniaja tulekuga või veits hiljem...aga siin neid ei ole..võimalik, et nad lahkusidki siit Eestisse...söödi välja või nii..Ei ole olemas noh..täiesti väljasurnud liik...Isegi ööklubis ei näe sa neid..siinsed naised ei viitsi väga ennast üles vuntsida kui välja lähevad...siuke casual kontori-look..või noh..midagi sellist mida meie tudeng harjunud koolipinki nühkides kandma..Ja ma tõesti ei taha teada neist mustadest võtetest, mida kasutavad kohalikud meigipoed, et end pankrotist päästa...siinsed naised ei viitsi isegi kluppi minnes end eriti meikida...vahest harva...ja see on tegelt hea ju...ma olen lihtsalt harjumuse küüsis...sõltuvuses.ega suuda sellest enam välja rabeleda..kujutan ette et kui ühel päeval ripsmed värvimata unustaksin siis mult lihtsalt küsitaks vist, et kas raseerisin oma ripsmed ära..sest need ei paistagi välja :S....kosmeetika kuulub Eesti naise igapäeva elu lahutamatu ja kohustusliku osa juurde...vaieldamatult..
ja siis...tuleb mingi Roberto from England, kes tegelt on pärit USAst, aga töötab juba 10 aastat Pariisis (keerulised lood)..mulle ütlema..issand..sa peaks USAsse minema..sa võiks seal väga kuulsaks modelliks saada..no vaata ennast..milline loomulik ilu...USAs sa midagi sellist ei kohta..kõigil naistel on kõrgema klassi pilotaaž, mis puudutab iluvigade korrigeerimist "käepäraste" vahenditega...Ma lihtsalt turtsatasin ja naersin selle peale..mida paska sa mulle ajad mees ( tõlge mida sa valetad mulle näkku mees )...ma ei söandaks eluski kluppi ilma meigita minna..et see oli küll armas üritus sinu poolt...aga bye...
Siin eile käisime ühes klubis...meile öeldi, et see on Pariisi kõige kõvem klubi...kas ma tohin võtta selle vabaduse ja oma kohustuslik korda päevas naer just nüüd ära naerda??? Selles mõttes, et kõva klubi all mõtled ikka stiilsust eksole, et miski eriline interjöör ja WOW efekti...aga no mis toimus..oli see, et mingi isehakanud klubiomanik on oma sauna eesruumist väljavahetamist vajava mööbli oma loodud klubisse tarinud ja laudadele hiiglaslikud salvrätid laotanud ja rättide peale surnuaiaküünlad läitnud...ja nüüd mõtleb, et see ongi sõna "parim" väärt koht...Camooon tegelt ka..you must be kidding?? Kummardus ja aplaus siinkohal Illusiooni loojatele ja ka Atlantis on väga väga tegija koht, rääkimata mu lemmikust klubi Tallinnast, mis on üle prahi..tublid Eesti pojad ja tütred, olete kaunid kohad valmis vorpinud...mul aint veits kahju, et Illusioonis meeletuid rahvahorde ei käi...või ma ei tea ka..äkki on vahepeal midagi muutunud..ma pole ammu külastanud...ega kursis...
Samas ok...sisustus sisustuseks (kuigi see on minu jaoks ülioluline kui hakkan endale sobivat klubi otsima), kuid siinne programm oli sjupeer :)...tegemist oli siis Ladys night`iga..nagu tavaline kolmapäevane laks Atis exole..Seal võeti sind uksel vastu booliga, mis maitses väga hästi, kuid mille ma Dairile loovutasin oma tervisehädade pärast...siis kingiti sulle Sephora kinkekotikene, mille sees oli naistele tarvilikke iluvidinaid...mingid pintslid ja isepruunistav värk ja meigipliiats koos teritajaga..:) armas üllatus...muusika oli alguses mingi kohaliku koristaja valitud vist, aga see viga parandati õhtu jooksul...siis vahepeal ilmus ekraanile kiri et Baar naistele avatud...st et naised võisid üskskõik mis kokse tasuta endale eriti ilusatelt baarmenidelt nuruda...tase!!!!...ja tagatipuks...toodi õhtu jooksul kolm korda lavale meesstripparid :D OMG...kiljud seal nagu oleks elus esimese 5e päevikusse saanud...naer..Ja nagu ikka prantsuse mehed...nad ei jätnud mitte midagi selga...eestis vist eemaldavad stripparid prillid eest kui ma ei eksi? ja lisaraha eest võivad nad sokid ka ära võtta...naer..okok...mai tea tegelt..puudub kogemus...
ei aga need kaks kes seal kahe postamendi otsas väänlesid..olid minu meelest täiesti vinged...isegi kui nad olid homoseksuaalid, millele hiljem mu tähelepanu juhiti, siis so what?:D...igatahes naised said mida tahtsid...aaaaa üks asi jäi mainimata...et Ladys night ka selles mõttes, et tuled sinna ja kui sind mingi külgekleepimine ja üldine ilastamine erutab, siis tunne ennast kui taevas, sest mehi oli klubikülastajate hulgas ca 75%...rokkisid ikka ülekaalukalt seal...et iga naine võis endale kümneid mehi koju viia..või kümnete kodudesse imbuda...i dont know neid võtteid mis siin tänapäeval kasutusel on...vabandage mu võhiklikkust...ja kui sa tantsid siis lihtsalt sinu ümber valgub kümneid ja kümneid mehi, kes kõik siis üksteise võidu seal võimlevad lootuses, et sa ühel hetkel ühele neist jälle otsa vaatad ja naeratad ja siis te oletegi forever in love...naer..või vähemalt selleks õhtuks on asi leidnud "õnneliku" lõpu...kellegi jaoks...
Mida mu silm pidi veel nägema..oli üks 70ndates aastates meesterahvas...stiilne suit seljas ja kortse peitmata tantsis seal rahva sees..ja lõpuks jõudis ka meieni..küsis kas võib meiega tantsida...tantsis ka siis nats :D see oli nii naljakas..oleks nagu vanaisaga klubisse tulnud...Muhe...respect! miks eestis üle 30ne aasta vanused ühessegi klubisse ei mahu??miks me pensionärid elu lõbusatest osadest välja tõrjume?...peaks mingi strateegia välja mõtlema...kuidas neid kaasata :)...aga ma teen seda hiljem..siis kui ma Ilvese järglase troonilt tõuganud olen...:D naer...
Te ei imesta juba, kui kaua võib üks inimene omaette rääkida?..mul endal hakkas imelik...et ma praegu panen pillid kotti ja vaatan...äkki teen väikse õuetiiru...
Kunagi siis jätkab jälle...kohtumiseni sellel samal lehel!!!!
Ingerjas

2006-09-25T01:39:00.000-07:00

On hommik....esmaspäevahommik...Dairi on kooli läinud ja mina tegelen toitainete õigesse kohta siirdamisega...Tahtsin öelda, et olen vist siinse olme omaks võtnud...järeldan seda sellest, et eile ei juhtunud ühtegi halba asja ja mulle päris tõsiselt ka meeldis terve...100%...kogu eilne päev...oli mõnus...ja Kätlinile suur Aitäh!!!! sest tema aitas mul päeva sisustada...kui juba tänamiseks läks siis tahaks tänada ja tervitada oma perekonda ja oma esimest klassijuhatajat, kes mind valesti kirjutama õpetas...okok...jätkem see.
Täna on plaan kooli ka ilmuda...lähen oma teisele katsele, et külastada sissejuhatust antropoloogiasse...eelmisel korral eksisin ruumiga...pärast pooletunnist loengus viibimist...hakkas tunduma kahtlane ebatavaliselt suur meessotsioloogide konsistents...siis tegin kiired kalkulatsioonid ja keemilised katsed...mingit tõmmet ei tekkinud..järelikult olin sattunud mingi reaalaine loengusse...ebaõnn...
minu intensiivne prantsuse keele kursus läheb ka lahti alles kahe nädala pärast...ma tõesti üritan selle intensiivsust aine kahes korras nädalas toimumises märgata...aga mul ei õnnestu see...
täna öösel nägin unes, et ma osalesin mingis step-aeroobika trennis siin koolis...veider oli see et rahval ei olnud midagi üll...kõik porgandikostüümides...peaks uurima...see oli raudselt miski hea ettekuulutus :) ahjaaaa Hannes oli ka kõrvalruumis ja tantsis kottispükstes moderntantsu :D ma nägin seda sest ruumil olid klaasist seinad...huumor käib mul siin öösiti ma ütlen...
STOP
lähen keeran dushiruumis kraanid lahti...hoidkem pöialt et neil täna hommikusest teeveest miskit sooja üle jäi ja ma end karastama taaskord ei pea!
Inger

2006-09-23T11:44:00.000-07:00

Õnnitlen siis kõiki Eesti tuttuue presidendi puhul!!! :) häid uudiseid kuuleb siin Pariisis harva ja kui kuuleb siis on ka need kõik suht Eestiga seotud...asi on tegelikult minus...sest mul on tohutu igatsus peal
aga ma lubasin kribada oma esimesest nädalast miskit...täidan selle lubaduse nüüd...
nagu mul kombeks siis minuga juhtub igasuguseid asju...usually bad things...või no ütleme kui mittebad things siis ebameeldivaid igatahes...kui mul on päev kenasti paika pandud..kõik plaani järgi ajaliselt paigas siis ikkagi läheb koik kardinaalselt teisiti...ja minust üldse mitte sõltuvatel põhjustel...ja nüüd palun vabandust..aga ma luban endale ühe ropendamise...türaküll.... vabandust veelkord.....kuradi prantslased....nagu nad oskavad su tuju nulli keerata...koguaeg hilinevad ja munevad ja passivad ja kõik elu seisab..krt ma ei ole harjunud sellise tunnikiirusega asju ajama...nagu..kui me tulime siia pühapäeval (4.09.06)..siis läks tegelt kõik hästi...üks normaalne prantslane aitas meil õiged metroo peatused üles leida...ja üldse...siis oli naq vähe komplikatsioone....ainus mistake mille me tegime oli see kui me lennujaamas.. mingile töötajate bussile ronisime....siis miskipärast kõik naersid meie üle...no ja nats raske oli mingit metrood üldse leida....aga no pikkade telefonikõnede järel suutis see Karim (meid esimesel ööl majutanud poolprants) meile siiski selgeks teha...et kuidas peab edasi liikuma...miks me ei küsinud inimestelt enda ümber et kuhu minna mida teha....sest kõik kohad olid kuramuse turiste täis...sama peata kanad kui meiegi..ja need paar kohaliku kelle leidsime...ei saanud inglise keelest absoluutselt aru...ok..öö karimi juures oli mitte eriti kosutav..sest korter asub mingi eriti võimsa magistraali ääres...mina igatahes ei maganud...vaikeses tartus või veel vaiksemas sindis...ei kujuta selliste detsibellidega müra olemasolu üldse ette....esmaspäeval....kui pidime hommikul vara kooli minema...võtsime oma kola kaasa....21kg..terve päev..üheksa tundi endaga kaasas vedada..ei võrdunud päris happy happy joyjoy`ga..ma olen siiamaani invaliiid...kõik kohad tuikavad ja valutavad...oleks siis et me jalutasime oma kraamiga ringi....ooooei...meil oli ju kiire...kõigepealt kooli hiljaks.,,sest mingi metroo vajalik peatus oli broken alias katki...no davai...aga tõepoolest ei oleks pidanud kiirustama...coz need ürituse läbiviijad...inimesed kes pidid aitama meil keeletesti läbi viia ja meid üliõpilasteks registreerima...hilinesid umbes 45 mintsa....oi kuidas ma vandusin...ütleme et ma ei salli hilinemist..ma vihkan aeglaseid inimesi....ilmselt sellepärast ma ka räägin nii kiiresti..nokurat ma ei tea...igatahes...seal oli nagu mingi 300 inimest...ja te ei kujuta ette milline kaos seal valitses...kõigil oli nii kopp ees...kõik kirusid....kell 8.30 pidime seal olema...aga meie saime ennast üliõpilaseks registreerida ja selle tudengikaardi teha alles mingi kell 13.00....kusagil 40 minutit pidime 4jale erinevale inimesele seletama...pool prantsuse pool inglise keeles...et me ei peaks seda testi tegema...sest me ei oska üldse keelt...lõpuks said aru et jahh....paneme need kaks ikka algajate gruppi....täitsa lõpp...vahepeal..kui kell oli mingi 11...ehk siis me olime juba mitu head tundi lihtsalt seisnud ja oodanud..mõtlesime. et ohhh viiks oma pagasid ühikasse....krt jälle need trepid ja need rasked kohvrid ja metrood....saabume meie siis ühikasse....ma rampväsinud....sellest tassimisest ja kiirustamisest...higine...siukene vastik käkk....siis laome oma dokumendid ühikaonule...ja ta ütleb et...,,kuule sorry....teil on vaja veel ühte dokumenti...mille te saate kusagilt teisest linna otsast mingist büroost,,,,mõtlesin....omaette..mine persse onu...küsisime kas me võime oma kohvrid sinna jätta...sest me tõesti ei jaksa enam...ta ütles süüdimatult EI...mis seals ikka...pariis on nagu nii suur...mai tea...igatahes..jõudsime siis kunagi sinna kuradi kohta,,,,terve see maja oli täis üliõpilasi kes istusid põrandal..olid väga vääääga tüdinenud nägudega..oli näha et nad istuvad seal järjekordades juba tunde....:S masendav pilt oli...no leidsime mingi õige kontori...kus oli jälle palju tudengeid...tädi ütles et ok...Lilles istu sinna...ja umbes poole tunni pärast saad selle dokumendi mida sul vaja....no see aeg tuli kolmega korrutada,..sest aega läks 1h ja 30 mintsa....no saime siis uue tädi jutule...kes tegi imestunud näo....ja ütles...et oi te olete pariisi seitsmendast ülikoolist..aga see ülikool ei ole meile oma üliõpilaste nimekirja saatnud...mõtlesin et hakkan nutma...issand kui toreee nii tore nii toree...ma mingi värisesin vihast juba....sitt lugu....ütles tädi....prantsuse keeles..ok tegelt ma ei tea mida ta ütles...helistas meie ülikooli aga keegi ei viitsinud vastata....no siis ta ütles et sorry aga te peate tagasi ülikooli minema ja talle selle nimekirja tooma kus on meie nimed....mul oli vaja kellegi nägu sisse lüüa sel hetkel...aga kuna sobivat kandidaati ei olnud...siis mis seal ikka....ok see oli humaanseks olemisega kursis olev tädi sest ta lubas meie kohvritel sinna jääda....davai tagasi kooli...seal oli täpselt sama palju üliõpilasi....raske seis ühesõnaga....aga ok...me sniikisime alias hiilisime kusagilt tagauksest sisse...mis oli ilmselgelt kriminaalne tegu....no leidsime mingi asjapulk japsi....kes meid siis INGLISE keeles aitama kukkus....kõigepealt...andis mingi tädi numbri kelle käes pidi olema see nimekiri....meie nimedega..aganagu ikka see tädi ei vastanud telefonile...davai siis...lõpuks andis ta selle tädi koduse aadressi või mille iganes....ja siis äkki avastas et meil on dairiga keeletest ka veel tegemata....ja üldse üliõpilaseks registreerimata....issand jumal....mu asjad on kusagil pärapõrgus..mis pannakse tunni aja pärast kinni...kui me sinna poole neljaks tagasi ei saa....siis meil ei ole ei asju ega öömaja....fakk..jälle oli suluseis... me pidime hakkama mingit õppejõudu otsima, kes vaataks meie prantsuse keele hetkeseisu üle ja kinnitaks oma allkirjaga et tegemst ei ole wannabe algajatega vaid tõsiste debütantidega, kes peavad hakkama õppima kuidas öelda minu nimi on prantsuse keeles...otsima mingit õppejõudu...no pärast meeletut ajakulu saime sellise inimese, kusjuures katsu sa leida õiget inimest koolist, mille mõõtmed..või no pindala on neli korda Tartu raekojaplats...hulljulge tükk....finally saime ka oma koledate metroos tehtud fotodega üliõpilaskaardid kätte...no ja siis oli meil mingi 30 mintsa aega et oma kohvriteni jõuda...aa vahepeal kui meie dairiga seda keeletestiasja ajasime siis käis Karim selle tädi juures seda nimekirja küsimas..absurd..me pidime ülikooli poolt tegemata tööd tegema....seis oli nutune...helitasime, ja muudkui eksisime..sest me pidime nüüd ise jõudma sinna õigesse kohta või siis vähemalt karimi juurde....aga võta näpust ei jõudnud....kell oli neli juba kui karim meid kusagilt suvalise tänava nurga pealt leidis...no davai lähme ikkagi igaks juhuks sinna büroosse..äkki nad on veel lahti...no olid...ja järjekord oli ka endiselt sama...mul oli nii ükskõik...ma lihtsalt läksin ja marssisin sisse...kõik tegid mingeid hääli ja nägusid..et me sedasi trügisime...aga PARDON minu asjad olid seal....ok andsime selle nimekirja üle...ja siis ütleb tädi...et kuulge sorry aga teie ühikast on administraator 10 mintsa tagasi ära läinud....jälle tekkis mul vajadus midagi segi peksta...sa teed kõik selleks et midagi saada..näed ääretut vaeva kusagil sinu jaoks täiesti võõras kohas..saad isegi hakkama..ja seda kroonib ebaõnn
:(..ok....Karim oli nõus meid veel üks öö majutama....aga ikkagi....jälle nende kohvritega teise linna otsa....täitsa pepu ikka...järgmisel hommikul jätkus stseen ühikas, kus keegi ei rääkinud jälle inglise keelt...läks üks laadamoodi kemplemine lahti...olime seal adminni juures ka ikka paar tundi vist..lõpuks viskas neil ka üle ja nad kutsusid kõrvaltoast inimese kes rääkis meiega inglise keelt..issand jumal..sellest oleks võinud alustada ju...saime siis ühika võtmed....see oli lihtsalt hullumaja...aaa oma tuppa jõues :D naer...mida me näeme..keegi teeb meie toas meile tervitustoitu vist...pliidil keesid mingid imelikud kurgid :D...ja dairi voodis oli justkui keegi maganud..päris hea...viskasime selle lehkava toidupoolise prügikasti..hiljem tuli solvunud omanik seda otsima..kuid mis teha..andsime talle lepituseks Kalevi shokolaadi...
Ühikas on iseenesest OK...olen kuulnud et üks pariisi parimaid...kuigi jah..ma olen veendunud et see jääb minu esimeses ja viimaseks ühika kogemuseks...ei ole vaja selliseid lapsepõlvetraumasid rohkem...kööginurk on olemas..kahekesti oleme toas...dush ja WC on koridoripeale...
lõpetan tänaseks...äkki läheks kusagile Cafesse istuma...
Parimat sõbrad!
Inku

2006-09-19T12:31:00.000-07:00

On 19.09.06 hommikupoolik ja ma maitsen oma (kuri)teo esimesi päris küpseid vilju...kurjad on mu teod ainult minu enda suhtes...saabun sujuvalt oma esimesse prantsusekeelsesse sotsioloogia loengusse. Ruumi sisenedes tunnen vererõhu sujuvat tõusmist, sest mind ärritab väheke selle loengusaali suurus....suuruselt oli see väike :)....nagu..tundsin õhus seminarihõngu...ma ütlen mu nina on mu parim sõber... edasi hakkasid asjad juhtuma...nõrganärvilistel soovitan teksti mitte piiluda või teha seda neljadat õllet alla libistades.
Aine nimi on Rapports sociaux de sexe...Tädi räägib midagi tahvli ees ja ma lihtsalt ei saa muffigi aru. Konspekteerin siin eesti keeles mingit suva teksti, ei ole siin vaja hiilata ja kirjaoskamatusega ka veel silma paista. Oooo 2 sõna ilmus tahvlile > universaux >particularites No ma võin spekuleerida et esimene tähendab võibolla universaalsust ja teine partikulaarsust :) on eesti keeles üldse selline sõna olemas? no kui on siis hetkel selle sünonüümid ei meenu.
Täna kui ma selle loengu ruumi otsisin, küsisin (enda meelest) prantsuse keeles ühelt tädilt, et kus selline ruum võiks asuda ja see tädi täiega mölises vastu. ütles et kurat laske mul tööd teha ja otsige see ruum ise üles või küsige kellegi teise käest ja jätkas oma intensiivset msni chatti. Dope :S issand milline külalislahkus. Masendav.
WOWW Vahepeal on tahvlile uus sõna tekkinud genre <<< vist inimsugu tähistav..või kes teab...kas ta isegi teab mida ta sinna kirjutanud on...Hull jutt kaasneb selle sõnaga...goosh see tädi täiega pudistab..inimesed ta räägib umbes sama kiiresti kui mina eesti keeles. No ei saa aru noh. Kle see tädi küsib ka liiga palju. Mis ma tegema pean? Davai ma noogutan. A-seksuaalid ja BI-seksuaalid. Midagi olulist öeldi, sest kõik hakkasid täiega kirjutama. Tõsiselt tahaks ära minna juba aga siit ei saa ju. Krt mida ma teen siin??? ma peaks praegu Toodingu SPSSi tegema, mitte siin tühja kargama. Mingi poolakas istub mu kõrval ja tal on mure (minu mõistes)...ta räägib prants. keelt paremini kui inglise keelt. mõtlen et millest küll selline normaalist nihkega areng? aga ok las jääb. Ta ütles mulle midagi ennist aga mina ei mmõistnud seda keelt ja ütlesin: "Poiss ära jama, ühed eestlased kõik!" kuigi ta on vist väliste tunnuste põhjal arvamust avaldades siiski naine...
Kuulge rahvas milline normaalne inimene loeb 3h loengut? Eestis ei suuda meist keegi üle 1,5h ühes kohas istuda...Jälle ta esitab mingi küsimuse - Issand ta vaatab mulle otsa :S Hirmuhigi voolab ojadena. Hjuuu ta vist siiski arutleb seal omaette...Võtan vastu otsuse, rohkem pead mitte üles tõsta, ei mingit silmsidet selle õppejõuga. Issver mul on veel jäänud 2h ja 10 mintsa pead all hoida. Kaelamurdev tegevus tuleb mainida. Hehh tädil on parasiitväljend, umbes iga kahe lause järel ütleb ta ca va? stiilis kas kõik on selge? ok?
Vahepeal räägin teile Dairi läbielamistest laheda kohaliku mobiilifirmaga. Ta nimelt sõlmis ühe mobiilifirmas lepingu, millega sai endale fäänsi telefoni. Kala aga selles, et kuigi tal see leping ja värk juba 2 nädalat peaaegu, et saa ta endiselt eestisse helistada, kuigi talle mainiti et saab seda teha juba järgmisel päeval. No ta on seal kohapeal juba 4 korda käinud, kusjuures iga kord on need telefonionud ja tädid palunud tal tuua oma elukohatõendi ja kommunaaliarved ja passikoopia ja mida iganes veel..ikka uuesti ja uuesti. Ja eile kui Dairi sinna juba meeleheitlikult 4ndat korda läks öeldi talle, et kas teile siis ei öeldud et te saate välismaale helistada alles kolme kuu pärast. Tere hommikust! Daaaaaaah päris hull case ikka. Ja jälle nad palusid tal kusagile faksida ja avalduse kirjutada ning tuua uuesti elukohatõend ja passikoopia. Täiesti arulage mis siin toimub. et kas neil on mingi iga päev koristuspäev ja nad lihtsalt viskavad minema kõigi päeva jooksul kliendiks hakanud inimeste andmed või?...Kuul pähe tegelt ka. Elusees ei lähe siin endale mingit odavat kohalikku lepingut sõlmima. Kusjuures ta ei saa enne aastat, ehk ühe aasta möödumist nende kliendiks olemist lõpetada. Õigemini saab kui 300 euri maksab. ei võimas on see prantsusmaa, midagi pole öelda.
Vaatan vahepeal kella...apppikene möödunud on ainult 20 minutit...kell on 11.08. Krdi Kumm-loeng ma ütlen. Ma peaks hoopis kehalist võtma hakkama - sellised verbaalsed alad on ülejõukäivad.. Aga siin on ju jälle dokumente vaja ajada ja arstlikku ülevaadet teostada, et üldse kekasse pääseda...mine tea äkki annad veel kooliterritooriumil otsad..ntx infarkt or smth...
Siiin pariisis on veel muidu igast hämmelduma panevaid asju. Sa tahad endale ntx 25.ndal septembril kuupiletit osta, et sõita metroo ja bussiga. aga siis avastad järsku, et 30.sept ei lasta sind metroosse ja bussijuht sõimab näo täis. Mis toimub? Point selles, et siin on kuupiletil terve kuu kestev väärtus ainult juhul, kui soetad selle hunniku euride eest täpselt kuu esimesel päeval.Sama laks on ka nädalapiletiga. Ja päevapiletit siin üldse ei eksisteeri...Absurdilaks. Kas nad ise aru ei saa kui idud nad oma süsteemidega on? Mõtlesin et huvitav kas see nende nö aastane ühistraspordi pilet on ka ainult jaanuarist mõttekas soetada vää?...Haige linn...see on ju inimeste teha, kas nad siis ei taju selle kõige napaklikkust? Ühel esmaspäeval oli mul jälle piletit vaja, et kooli jõuda. Lähimas metroopeatuses oli kassa loomulikult suletud ja bussijuhilt sai pileteid ainult müntide eest, paberraha nähes ta ärritus ilmselgelt.
Leinaseisak palun! Sest mu tagumik suri just ära! Ma ei tunne enam seda kehaosa, mille otsas ma juba tunde stunud olen :(
Õps imeb seal ees oma väikest naksitralli-kõrrejoogi-pakki ja on näha, et ta naudib meie okupeeritust. Tal on veel 1,5h aega, ma hakkan varsti suurest piinast nutma.
Okou, kõik hakkasid lambist paberit rebima...hull tehnika käib ..nagu lasteaias...mis toimub? Segaduses - nüüd kõik kirjutavad. Üsna arusaadavalt mainib õppejõud ära kirjatükkide anonüümsuse ..awww kas peaks talle midagi joonistama? Miks ma küll pean ennast selliste "loengutega" karistama? ma vist ei salli ennast absull.
Nad endiselt kirjutavad-äkki mingit esseed? Seis on nutune. Õppejõud küsib kummalise küsimuse - kas me oleme heteroseksuaalid? mismõttes? selline küsimus? jääb mulje nagu otsiks õppejõud endale õhtuks sobivat deiti. Kõik kirjutavad oma soolisest orientatsioonist nii pühendunult. kannata ära inks, sul on veel 1h ja 7 mintsa jäänud.
Kõtu ka koriseb juba tahaks mäluda midagi. Jälle küsimus - kes on naine? milline on meie naisideaal? milline meesideaal? Kle olks rahvas pakime asjad kokku nüüd ilusasti, ma ei viitsi enam. Appiiii ta taab et kõik midagi ütleksid = hullumeelsus. Lappan närviliselt sõnaraamatut. Miks miks miks ma siin olen? Inks rahune sa näed und. näpistan ennast - ei näe :S OMG
Õudne on, mingi tohutu diskussioon läheb lahti. Kujutage ette mis tunne mul on siin praegu! Ma ole nagu äsja pannile pekstud muna, kusjuures mitte noaga lõhutud koorega, vaid vastu panniäärt pekstud koorega. Seal on oluline erinevus. Tahan siit ära ja ruttu! Kardan et minu viimnepäev on saabunud, ta liigub vaikselt minu suunas...tüdrukud vastavad...jessas...Mis ma teen? Närv on jummalast viimase piiri peal. Vaatan paaniliselt kella ja siis sõnaraamatut ja siis kirjutan siia justkui asjalikku teksti.
EMME!!! Kõik naeravad jälle midagi, ma ei julge isegi seda teha. 30 min veel. Nüüd nad hääletavad millegi poolt ja vastu...ok tõstame näiteks siin käe. näed siis..voilaaa ja olengi millegi poolt....dope..:S...
Ja jälle ta küsib neid küsimusi. Süda on paha...
tund saab läbi...kell on 5 mintsa õigest ajast üle...ma oleks nagu põldu adraga kündnud. Higimullid otsaees, käed värisevad, jalad ei kanna, pilt hakkab näljast eest kustuma, keel on kurgulakke kinni kleepunud. see on läbi....võid rahus heitgaasist ja asbestist õhku hingata! Aamen

2006-09-14T08:14:00.000-07:00

Bloggerdamise idee küpses peas tegelikult juba siis kui veel Eestis olin....olles juba siia jõudud sain bloggerdamise hädavajalikkusest kohe aru...see lihtsalt lajatas...siin "väikeses" moemekas olles on sul valida kas hakkad kohe 2 pakki päevas suitsetama või bloggerdad kogu oma pinge sellele lehele....lihtsalt kirud ennast tühjaks...et pärast oleks vähem lihaspinget ja ajuturset ja muud halli karva minu hetkel veel nooremapoolses peas....
...kõigepealt vabandan, et kohe alguses ajaveebi pidamisega tegelema ei hakanud...kuid katsun ennast parandada...nii on lihtsam...sest mul läheks natukene liiga palju aega kui inimestele eraldi samadele küsimustele vastama hakata...
Et mis siis toimub?....täiesti uskumatu millesse ma ennast seganud olen...mul ei ole veel ühtegi sonimisevaba ööd olnud...ja puhtsüdamlikult tunnistan üles, et sonin ma eriti...nagu eriti pingelistel aegadel....siis kui ikka on öösiti temaatikat mida arendada....see esimene õudustenädal pariisis ei unune vist kunagi...lihtsalt Kallid eestimaalased....palun võtke minu järgnevaid sõnu väga tõsiselt...Eesti ON eriti kõrgel arengujärgul olev riik
....Eestis on kõik kõige suurepärasemas korras....Eestis on haritud inimeste osakaal tunduvalt suurem kui siin Pariisis...Asjaajamine Eestis on 101% lihtsam, kiirem, efektiivsem, rahuldustpakkuvama tulemusega kui siin Pariisis....Eestis on lihtsalt parem....
Oma esimestest ebameeldivatest kogemustest Pariisis teen postituse mõnel järgmistest päevadest...hetkel lennutan tänase päeva "kilde"...
esiteks....minu igapäevane argipäeva hommik näeb ette ühest ehitusjärgus olevast objektist möödumist....nagu ka tegelikult EVs on siingi objektidele palgatud mingid kiimas umbkeelsed segase-nahatooniga (vist) meessoost isendid, kes justkui neverever ei oleks kahe jala ja kahe käega naist näinud...igatahes oma häälitsustega üritavad nad igal hommikul oma "valmisolekust" milleks iganes...märku anda...mulle mõjub see rituaal igatahes tujualandavalt..ja ma lähen kooli suht oooowhatafuckingmorning tundega...koolis on juba terve nädal otse väravate ees varitsenud üks nuhtlusest neegripoiss...ärge saage valesti aru...ma ei ole rassist....neeger=OK....aga too on tülikas....suhtlemisvaeguses teine vist...ükspäev olin kohustatud tast ka pilti tegema...tema tungival nõudmisel võttis kaaskannataja Dairi noormehe
moblafotole...kui kunagi arvutisse saab selle...siis võin demonstreerida...
tänase päevaga sai läbi minu "kuu aega kestev prantsuse keele õpe algajatele" ....õpe kestis varasema väljareklaamitud kuu asemel 8 päeva...ainus algaja grupis olin mina...ja prantsuse keele oma oli see täpselt nii palju kui 100%, keegi vaevunud sulle keele alg- või põhitõdesid või midagi sellist mingis muus keeles selgeks tegema...õppejõud nimelt keeldus inglise keele eksisteerimist tunnistamas....nagu ka paljud teised prantslased..ma mõistan et siin on vist mingis mõttes a la eesti-vene case....olgem ausad kellele meist meeldis koolis...vene keelt õppida...miks ma ei näe eufoorilist rõõmuhüüdu ja kätemerd?...no mulle ka mitte...aga teate mis on imelik....ma ajan prantsuse keelt vene keelega segamini...oi oi kui palju kordi olen küsinud kak tebja savut selle asemel et comment vous appelez-vous öelda....või no ikka tuleb mingi otšen plohoi või ne mošet bõt vahele....ma ei saa aru...kodus olles ei rääkinud ma enda meelest sõnagi vene keelt...siin lausa mõtlen aegajalt selles keeles...:S kas ma venelasestun?....eks näis mis saab...vähemalt siin ei saa selle keele rääkimise eest peksa...samas kui Eestis võib saada küll...aga noh siin on omad võlud kui kuritarvitada mõne õrnahingelise patriootilise prantslase juuresolekul inglise keelt...või noh seda keelt suu kaudu liiiga ohtralt väljastada....no krt...miinimum karistus on räme sõim prantsuse keeles....hoop makku on kirss tordil....
ma olen kogenud seda sõimuosa....see juhtus siis kui ma juba esimesel nädalal oma rahakoti lasin ära varastada...kooli kantselei moodi asjas...kuhu ma viimases hädas märjaks nutetud silmadega ja kassiahastusega pöördusin...seal oli mingi isehakanud turvamees...või KORISTAJAONU....kes minu prantsuse keelse..kordan...PRANTSUSE keelse küsimuse peale..parlez vous anglais? mind läbi sõimas....ma sain aru küll mida ta mulle ütles...aga see ei sobi mu siivsale bloggilehele üles riputada....et las jääb...
ahjaaaa täna siis koolis, kus oli viimane kaheksas päev...mis te arvate kas ma räägin juba soravalt keelt?? " jaaaaaaa" sõbrad "jaaaa".....igatahes me pidime mingi testi või asja tegema...et arengut määratleda...no ma ei jõudnudki sellele...sest pool tundi pärast tunni algust....tuli mul lahkuda sest tuli välja, et mingis teises linna otsas on kohe algamas sotsioloogia tudengite infohetk....tormasin minema....ei teagi kas see oli tark tegu...võimalik et nüüd ma ei saagi enam prantsuse keelt võtta...siin need asjad juba kävad kord nii...üks töö tegemata...vale ajastus vmt...ja sa oled mängust väljas...no panime kolleegide sotsioloogidega seda miitingut otsima...nagu ikka...valed tänavad...liikumine vales suunas...ja OMG seda juba viimane 20 mintsa....jalad selga ja tuldud teed tagasi kappama...no ma ei tea...leidsime üles selle koha...mingi tavaline case tädi kusagil hoopis teises ruumis kui meile saadetud e-mail meile öelnud oli....no asi oli tähtis, sest see onu nimega tädi (France...no on ju onunimi)...rääkis kuidas me üldse ainetele ennast regama peame hakkama...aga kurat võtaks...ta rääkis jälle ainult seda keelt...minu ÕNN et üks italienne viitsis sünkrooni tõlkida..sain poindile pihta ja siis tuleb välja eton taaskord mingu dokument...mida on sellele tädile vaja..te ei kujuta lihtsalt ette milliseks tõmbuvad ja muutuvad siin välisüliõpilased ja tegelt ka kohalikud, kui nad kuulevad dokumendi või paberi mõistet...see on vaatamist vääriv pilt...mind oleks tulnud pildistada....silmad koobastest äärepealt väljumas, jume veits liiga sinine isegi põhjamaalase kohta ja isegi juuksed värisemas...jube jube...sest see dokument mida tal vaja oli...jäi minust TARTUSSE...dekanaat vajas seda enda sõnul...oi blaaa..neil on ju siin kombeks sind neile vajalikele dokumentidele alati järgi saata...et kle ole pai tüdruk ja mine too ära...ma ootan...fkfkfk.. sest see on tavaline et sa sõidad siin 1h ühte asutusse...istud selle leitsakuga (32kraadi puhast kuuma) ummikutes..jõuad kohale ja sind saadetakse teise asutusse mingi allkirja järele, mispeale pead esimesse kohta tagasi pöörduma, kust sind omakorda veel üllaülla edasi saadetakse...ok ma ei tea ühesõnaga mis saab..aga see on tulevikumuusika..näis...
AAAA täna juhtus veel selline seik...bussi sisenedes tuleb bussijuhile näidata seda piletit, kuhu on su pilt kleebitud...anyway sobrasin seal kotis buss oli ees...kiire oli...tundus mõõtmetelt sobiv ese olevat...ma võtsin välja ja näitasin südamerahuga bussijuhile kondoomipakki :D....NAER...mai või...miks..no miks ma pean selliseid asju üle elama...piinlik puna põskedel käsi kiirelt kotti tagasi.....
siis ühika lähedal asuvas toidupoes...üritan siis kaardiakset sooritada...mingi wannabe-sexy-guy letitaga mõnusalt nõjatudes..arendab seal mingit flirdilaadset tegevust eelmise kliendiga...ma muutun juba tasapisi närviliseks...kle mees mul ei ole siin tervet päeva aega su paaritumisrituaale jälgida...davai võtab siis minu ette...kerge ebaseksikas poolt nägu katva kulmu alt tulev silmapilgutus...ja kolmest hambast koosnev naeratus...ja siis ta teatab mulle et Madam (nagu vanamutile :S) teie kaardil ei ole raha või et misasi see on..hõõrub näppe ja räuskab üsna valju häälega..monnei monnei...
....nagu dope...küsin eesti keeles kaua sa päss siin juba töötad, vaata mees seda maksevahendit kasutatakse mujal arenenud maades edasi....panen kaardi demonstratiivselt pisikesse aparaati tüübi ees ja klikkan oma koodi sisse...Voilaaaa!....oi tal oli häbi.....ma usun et poeomaniku juuresolekul oleksin endale kindlasti esimese tööpakkumise saanud...
hetkel söön maitsetuid maasikaid ja kulgen õhtusse...varsti saabuvad kaaskannatajad Dairi ja Kätlin, koos kellega vanaema kaasapandud kompressiviina lammutama hakkame :D....võimalik et tuleb tore õhtu...hehhhh...okok...tegelikkus on aga selline, et ainus asi, millest mul tõeliselt kahju on, et teie mu sõbrad ilma jääte..on Pariisi kuramuselahe :) ööelu....meil on siin iga õhtu nagu teie kolmapäevane CT laks....nauditav!....nii et olete oodatud...minu ühikauks on teile alati avatud...;)
adios amigos!
Teie Inger